Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Tänasel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni avalikult ühisistungil andis ülevaate Euroopa Liidu arenguist Eesti Alalise Esinduse juht Euroopa Liidu juures Matti Maasikas, kes kõneles võimalikest muudatustest nii Euroopa Liidu juhtimises kui ka eelarve ja rahanduspoliitikas. Maasikas rõhutas, et tegemist on esialgu vaid läbi räägitavate teemadega ja mingeid detailseid ettepanekuid ei Euroopa Liidu juhtimise, pangandusliidu, maksupoliitika või ka ühiste võlakirjade teemal laual ei ole.

EL asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on üks huvipakkuvamaid küsimusi, kuidas Euroopa Liitu tulevikus juhitakse. „Minu arvates on Eesti huvides säilitada hästi töötav ja demokraatlik süsteem, kus Euroopa Liidu juhtimisel on põhiroll riikidel. Oma riigi valitsus ja parlament on ka kodanikule alati lähemal kui Brüssel ja europarlament ning seisukohtade kujundamine läbi valitsuse ja parlamendi on end tõestanud kui efektiivne ja kaasav süsteem,” ütles Rõivas.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on täna kõige olulisem nii Eestis kui ka laiemalt liikmesriikides läbi vaielda, millist Euroopa Liitu kümne aasta pärast näha tahetakse ning, Eesti pool vaadates, milline Euroopa Liit on Eesti põhiseaduslike huvidega parimal viisil vastavuses. „Me oleme suurte muutuste eelõhtul ning seepärast peame eeskätt isekeskis võimalikult avatult kõigist võimalikest arenguvisioonidest rääkima. Eesti esmastes huvides on tugeva ja toimiva Euroopa Liidu olemasolu. Kuid seda pole võimalik saavutada ilma demokraatliku ning muutusi legitimeeriva protsessita,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul peab tulevane Euroopa Liit arvestama rohkem kodanike huvidega. „Euroopa Liitu on peetud sageli eliidiprojektiks. Täna oleme olukorras, kus tuleb teha samm edasi ning kutsuda esile sellised muutused, mis kõige paremal ja demokraatlikumal viisil võtavad arvesse Euroopa Liidu kodanike huvid. Seejuures saab juba praegu palju ära teha lihtsalt olemasolevaid kokkuleppeid järgides,“ ütles Mihkelson.

Rõivas osutas ka muutustele Euroopa paradigmas, mis on Eesti võimalusi kaasa rääkida avardanud. „Euroopa Liidu arengus on täheldada teatud paradigma muutust, kui räägitakse mingitest gruppidest. Kui enne kõneldi uutest ja vanadest olijaist, idast ja läänest, siis nüüd on tavaks kõnelda pigem põhjast ja lõunast, ehk neist riikidest, millel on eelarve korras ja neist, millel on sellega probleeme. Teine jaotus on euroala riigid ja ülejäänud. Täna kuulume me just sellesse osasse Euroopast, kuhu soovime ­– vastutustundliku eelarvepoliitikaga eurotsooni riik,“ märkis Rõivas..

Rõivas ei pooldanud ennetavat referendumit Euroopa Liidu aluslepete muumiseks. „Enne tuleks selgeks rääkida, mida me täpselt tahame ja alles siis võiks kõnelda sellest, kuidas neid aluslepetesse vormistada või kas korraldada referendum,“ ütles Rõivas.

Järgmine komisjonide avalik ühisistung toimub 8. oktoobril kell 13. Siis osalevad istungil Tartu Ülikooli riigiõiguse professor Ülle Madise, Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituudi direktor, professor Tanel Kerikmäe; Euroopa Komisjoni Kaubanduse peadirektoraadi kaubandusstrateegia- ja analüüsi ning turule juurdepääsu osakonna peadirektor Signe Ratso ning Tartu Ülikooli Ettevõttemajanduse Instituudi Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane.

Tagasiside