Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu väliskomisjon kuulas oma esmaspäevasel istungil peaminister Taavi Rõivase esitatud ülevaadet Eesti seisukohtadest gaasitarnete varustuskindluse tõstmiseks ning selle saavutamiseks astutud sammudest. Kuna kohtumisel jäi üles terve rida küsimusi, siis otsustas väliskomisjon jätkata arutelu juba lähiajal koos ekspertidega.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul keskendus enam kui poolteist tundi väldanud arutelu eelkõige sellele, milline oleks parim lahendus gaasitarnete osas Eesti energiajulgeoleku huvisid silmas pidades. “Tegemist on vaieldamatult nii meie julgeolekule kui ka majandusele pikaajalist mõju omava otsuse või kokkuleppega, mistõttu on äärmiselt oluline ka kõigekülgne poliitiline arutelu,” ütles Mihkelson.

Peaminister Rõivas kirjeldas oma ülevaates seni toimunud läbirääkimiste kulgu ning rõhutas, et Eestile on pikaajalise varustuskindluse saavutamiseks plaanis ehitada väiksem, Eesti oma vajadusi rahuldav LNG terminal ja luua võimalused gaasivõrgu paremaks ühendamiseks Poola ja Leedu LNG terminalidega, aga esmajärjekorras on oluline kokkulepe Soomega gaasitoru rajamiseks.

Lisaks on Eesti ja Soome vahelise kokkuleppe olemasolul Euroopa Komisjon lubanud gaasitoru ehitust toetada kuni 75 protsendi ulatuses kuna peab gaasivõrkude ühendamist ja turu teket väga oluliseks. Samas möönis Rõivas, et kokkuleppe saavutamine Soomega pole lihtne ning ta ei julgenud teha ühtegi prognoosi, millal oleks see võimalik.

Mihkelson rõhutas, et üksnes tähelepanu pööramine torujuhtmele ilma LNG terminali investeeringuid arvestamata ei anna meile loodetud tulemust. “Väliskomisjonis kõlas arvamus, et Eesti peaks oma seisukohtades täna rõhutama seda, et nii gaasitarnete varustuskindluse kui ka tarbijale vastuvõetavama hinna saavutamisel tuleb lähtuda parimast ning meile ajalist võitu andvast terminaliprojektist,” ütles Mihkelson. Ta tuletas meelde, et selline on olnud ka Euroopa Komisjoni lähenemine.
 

 

Fotod.

 

Tagasiside