Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles neljapäeval Roomas Euroopa Liidu rahvusparlamentide välis- ja kaitsekomisjonide esimeeste kohtumisel esinedes, et uue Külma sõja ärahoidmiseks on hädavajalik demokraatlikke väärtusi ja põhimõtteid jagavate Euroopa riikide püsiv ühtsus ning Venemaa Ukraina-vastase agressiooni jõuline vastustamine.

“Tänane maailm on pannud Euroopa ühtsuse tõsiselt proovile. Alates Teisest maailmasõjast pole me koos tunnetanud korraga nii paljusid erinevaid ohtusid. Alates Põhja-Aafrikast lõunas läbi Lähis-Ida kuni Venemaani idas on tõusetunud väga erilaadsed, kuid samas ohtuderikkad väljakutsed Euroopa väärtustele ning julgeolekule,” ütles Mihkelson.

Mihkelson tuletas Euroopa kolleegidele meelde, et Euroopa Liit sõnastas viimati oma julgeolekualase strateegia 11 aastat tagasi. “Sellest ajast on maailm tõsiselt muutunud ning me vajame täna hädasti uut strateegilist visiooni. Ilma selleta on meil ühiselt raske korraga seista vastu nii islamiäärmusluse levikule kui Venemaa agressioonile,” rõhutas Mihkelson.

“Ukraina ei ole sild Euroopa ja Venemaa vahel, Ukraina on Euroopa riik, kes tahab olla meiega sarnane. Just selle pärast on nad langenud Venemaa agressiooni ohvriks,” ütles Mihkelson oma kõnes ning lisas, et me peame valmis olema tõenäoliselt agressiooni edasiseks süvenemiseks.

Samuti ütles Mihkelson Itaalia Senatis toimuval kohtumisel esinedes, et Venemaa ei vastusta mitte üksnes Ukraina iseseisvust, vaid kogu läänemaailma väärtusi ja põhimõtteid.

“Kui me ei taha uut Külma soda ning jagatud Euroopat, siis peame koos, ühiselt ja jõuliselt vastu tegutsema Vene agressioonile nii kaua, kuni Ukrainast on lahkunud viimane okupatsioonisõdur,” ütles Mihkelson.

Konverentsil esinevad ettekannetega Itaalia kaitseminister Roberta Pinotti, välisminister Paolo Gentiloni, ÜRO eriesindaja ja toetusmissiooni juht Bernardino León ja Euroopa Komisjoni asepresident ja välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Töörühmades arutatakse EL lahingugruppide tulevikku, EL-Aafrika suhete tugevdamist, Lääne-Balkani stabiilsust ja EL laienemist. Arutatakse ka Euroopa kaitse tulevikku, kus keskendutakse koostööle strateegiliste partneritega.