Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas neljapäevasel istungil õiguskantsleri ettepanekut tühistada alaealise raseduse katkestamise piirangud, mis on vastuolus põhiseadusega.

Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seaduse järgi ei tohi alaealine rasedust katkestada ilma lapsevanemate või eestkostja nõusolekuta. Kui vanem ei ole nõus lapse raseduse katkestamisega, siis tuleb pöörduda kohtu poole. Õiguskantsleri hinnangul on seadus vastuolus põhiseadusega, kuna see piirab alla 18-aastase naise enesemääramise õigust, seades teda liigselt sõltuvusse oma vanematest või eestkostjast. Ühtlasi ei taga see piirang alaealise õigusi privaatsusele ja tervise kaitsele.

„Sõltumata alaealisusest on inimesel põhiõigused, sealhulgas otsustusõigus oma keha, elu ja tervist puudutavates küsimustes. Alla 18-aastase naise raseduse katkestamise üle ei saa otsustada lapsevanem ega kohus. Kui arsti hinnangul on noor naine võimeline ise teavitatud nõusolekut andma, siis lapsevanema nõusolek pole hädavajalik. Sellises delikaatses olukorras on oluline, et arsti ja patsiendi vahel tekiks ja püsiks usalduslik suhe,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Istungile kutsutud sotsiaalministeeriumi, Eesti naistearstide liidu, Eesti seksuaaltervise liidu, lastekaitse liidu ja Eesti bioeetika nõukogu esindajad olid õiguskantsleri ettepaneku poolt.

Sotsiaalministeeriumi esindaja hinnangul on alaealiste jaoks vanemate nõusoleku küsimise nõue paljudel juhtudest nende tahte vastane. See võib teiste riikide kogemusi arvestades viia olukorrani, kus noored ei julge raseduse katkestamiseks arsti poole pöörduda ning hakkavad otsima illegaalseid võimalusi. Selle tagajärjeks on oht elule ja tervisele.

Samuti leiti istungil, et kohtumenetlus raseda ja tema eestkostja soovide erinemisel võtab aega. Raseduse katkestamine raseduse hilisemas arengujärgus on aga naise tervisele ohtlik. Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei vaja küsimus raseduse katkestamise põhjendatuse kohta juriidilist ekspertiisi ja seepärast ei ole kohus õige institutsioon seda otsust tegema.

Istungil tõdeti, et üldjuhul alaealine noor teavitab oma vanemaid rasedusest, kui nende vahel on head ja usalduslikud suhted. Probleemsetes perekondades on aga rasedatel alaealistel oht sattuda perevägivalla ohvriks. Statistikaameti 2013. aasta väljaande „Laste heaolu“ järgi 65% lastevastastest perevägivalla juhtudest pannakse toime bioloogiliste vanemate poolt, 20% mittebioloogiliste vanemate poolt. 2012. aastal avaldatud andmetel on 76% Eestis registreeritud seksuaalkuritegudest toime pandud laste vastu. Suurem osa neist pannakse toime tüdrukute vastu.

Ka põhiseaduskomisjon otsustas oma esmaspäevasel istungil toetada õiguskantsleri ettepanekut nr 27. Riigikogu täiskogu arutab seda küsimust 18. juunil.

Istungil osalesid õiguskantsler Indrek Teder ning sotsiaalministeeriumi, Eesti naistearstide liidu, Eesti seksuaaltervise liidu, lastekaitse liidu, Eesti bioeetika nõukogu ja justiitsministeeriumi esindajad.

Riigikogu pressiteenistus

Kati Varblane, 631 6353, 51 69152
kati.varblane@riigikogu.ee

12.06.2014

 

 

 

 

 

 

Tagasiside