Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas oma tänasel istungil saata Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadus eelnõu (124 SE), mis võimaldab lapsehoidjana töötada mitte ainult lapsehoidja kutsetunnistuse omajaid, vaid ka teisi inimesi, kellel on selleks sobivad teadmised ja oskused. Eelnõu on täiskogus 23. novembril. Komisjoni konsensuslik ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.

„Praegu on lapsehoiuteenuste osutajaist suur puudus ja see suureneks veelgi, kui 2012. aastal jõustuks varem vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt saaks lapsehoiu teenust osutada vaid lapsehoidja kutsetunnistusega inimene. See nõue kehtestati omal ajal selleks, et muuta lapsehoiuteenus turvalisemaks ja laste arengut toetavaks. Käesoleva eelnõuga tehtav muudatus seda põhimõtet ei muuda, kuid võimaldab lapsehoidjana töötada mitte ainult lapsehoidja kutsetunnistuse omajatel, vaid ka teistel inimestel, kellel on selleks sobivad teadmised ja oskused,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
 

Lapsehoidja haridusnõuded kehtestati esmakordselt 2007. aastal samaaegselt lapsehoidja kutsestandardi loomisega. Kehtiva seaduse kohaselt ei saaks lapsehoidjana alates 2012. aastast töötada lapsehoidjana teiste erialade esindajad, kes samas vastavad oma ettevalmistuse poolest täielikult või suures osas lapsehoidja kutsestandardi nõuetele, olles õppinud mõnda teist eriala, nt aineõpetajaks õppinud pedagoogid jt. Eelnõu annab õiguse töötada lapsehoidjana ka inimesele, kellel on lapsehoidja kutsetunnistuse omajaga samal tasemel või isegi kõrgemal tasemel sobiv haridus.
 

Teine eelnõuga tehtav muudatus võimaldab vajadusel määrata inimesele nii hooldaja kui eestkostja. Tänane regulatsioon ei võimalda määrata hooldajat inimesele, kes vajab samal ajal ka eestkostjat. Isiku sobivuse määratlemine eestkostjana või hooldajana jäävad endiselt kohtu ja omavalitsuse pädevusse.

Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352
[email protected]

14.11.2011