Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjon ja sotsiaalkomisjon käsitlesid 19.11.2012 ühisistungil Riigikontrolli auditiaruandest „Riigi tegevus töötute toomisel tööturule“ tulenevalt töötute registreerimise ja toetamisega seotud probleeme, aga ka Töötukassa tegevust. Istungist võtsid lisaks Riigikontrolli esindajatele osa sotsiaalministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi esindajad, samuti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.
Riigikontrolli hinnangul vajab praegune töötute toetamise süsteem muutmist, sest see ei aita leevendada struktuurse töötuse probleemi, ennetada pikaajalist töötust ega ole abiks kõigile inimestele, kes seda vajavad. Oma arvamuse said välja öelda nii ministeeriumide kui Töötukassa esindajad.
Meelis Paavel esitas põhjaliku ülevaate Töötukassa tegevustest ja tulemustest aastatel 2009 – 2012, märkides, et peab Riigikontrolli tööd tänuväärseks. Paavel viitas aegunud sätetele töötuse probleeme reguleerivas seadusandluses, juhtides tähelepanu sellele, et võimalike seadusmuudatuste tegemiseks on sotsiaalministeeriumiga ka läbirääkimisi juba peetud.
Istungil nenditi, et tööturupoliitika vajab pidevalt edasiarendamist, samuti mängib olulist rolli hariduspoliitika. Riigieelarve kontrolli komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin võttis istungil kuuldu kokku: „Riigikontrolli esindaja nentis, et Töötukassa saab oma tööga hästi hakkama. Samas on pikemat aega lahendamata kolm peamist probleemi: üle 30 000 töötu on registreerimata; ainult 1/3 registreeritu töötutest saab mingitki rahalist toetust ja töötute ümberõpe on suurel määral ebaefektiivne. Riigikontrolli aruandest selgub, et Töötukassa pakutavad koolitused on tavaliselt lühiajalised ega soodusta uue kutse omandamist kutse- või kõrgharidussüsteemis, sest uue eriala omandamiseks peaks töötu loobuma registreeritud töötuna arvel oleust.“
Sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna lisas omalt poolt, et antud teema juurde tuleb kindlasti tagasi tulla, et vastavate Riigikogu komisjonidega detailsemalt arutada, mida seadusandjad saaksid omalt poolt olukorra parandamiseks ära teha. Tsahkna sõnul on antud teema raames erinevaid valdkondi puudutavaid ja käsitlemist vajavaid küsimusi palju.

Riigikogu pressitalitus

Margit Liivoja, 631 6353
margit.liivoja@riigikogu.ee
19.11.2012

 

 

Tagasiside