Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Riigikaitse komisjoni liikmete hinnangul saadetakse USA-st signaale, et Balti riikide kaitsesse panustamine võiks kulgeda ühes rütmis ning Läti ja Leedu peaksid Eestist eeskuju võtma.

Eestis visiidil viibiv USA senaator John McCain ütles nädala alguses saates "Välisilm" NATO heidutusjõudu ja Ukraina sündmusi analüüsides, et on julgustanud kõiki kolme Balti riiki oma kaitsekulutusi tõstma. Eesti panustab praegu 2 protsenti SKT-st, Läti ja Leedu aga mõlemad alla ühe protsendi.

McCaini sõnad jätsid mulje, et Eestigi võiks NATO-s ideaaliks kuulutatud 2 protsenti SKT-st enamgi panustada. Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmete hinnangul tegi McCain siiski etteheiteid eelkõige Lätile ja Leedule ning Eesti kulutuste tõstmise pärast muretsema ei pea.

"Ta juhtis tähelepanu Lätile ja Leedule, aga põhimõtteliselt võetakse NATO-s Balti riike ühtse regioonina ja meie kompetents peaks jooksma ühtses rütmis. Kui on mahajääjaid, siis on see halb ja mõjutab teisi ka. Lugesin sellest välja üsna selgelt tõsist pöördumist Läti ja Leedu parlamentide poole, et tehtagu!" kommenteeris komisjoni liige Marianne Mikko (SDE).

Ta rõhutas, et NATO liikmesriikide seas on Eesti 2 protsendi kaitsekulutustega silmnähtavalt "autahvlil" ja lisas, et tema ei lugenud McCaini sõnavõtust välja, et Eesti peaks veel enam panustama. Tõepoolest: vähesed riigid NATO-s täidavad 2 protsendi normi, lisaks Eestile veel vaid Ühendkuningriik, Kreeka ja USA (vt. tabel allpool).

"Balti partnerid on meist valgusaastate kaugusel, Lätil ja Leedul pole ühte protsentigi. Ma arvan, et pole mõistlik ka liiga eeskujulik koolipoiss olla," nõustus komisjoni liige Aivar Riisalu (KE).

Kui realistlik kaitsekulutuste tõstmine Eestis aga üldse oleks? Mikko sõnul on raha vaja kõikidesse sektoritesse ja see oleks küsimus eelkõige rahanduskomisjonile ja täitevvõimule. "Ma tervitan igasugust ostu, mis on seotud õhuga. Aga et Eesti ise hävitajad ostaks – see on isegi kaitsekulutuste paisutamisel kaelamurdev ülesanne," tõdes ta.

"See oleks mõeldav, kui meil oleks sellega midagi tarka peale hakata ja kui situatsioon läheb konkreetselt halvemaks meie jaoks, aga meil ju praegu otsest ohtu pole," leidis Riisalu. Komisjoni esimees Mati Raidma lisas, et Eesti on aastaid hoidnud 2 protsendi põhimõtet ja kõik parlamendierakonnad on jätkuvalt seda meelt.

Juurde panustada sisejulgeolekusse?

Siseminister Hanno Pevkur käis kõrgematel riigikaitsekursustel välja mõtte, et SKT-st võiks juurde panustada hoopis sisejulgeolekusse. Kolmapäevasel riigikaitsekomisjoni istungil tutvustasidki kaks siseministeeriumi kantslerit sisejulgeoleku rolli laias riigikaitse käsitluses.

Konkreetsetest numbritest ja plaanidest olevat aga vara rääkida. Sisejulgeolekule ja laiale riigkaitse käsitlusele on plaanis rohkem tähelepanu pöörata, aga kõigepealt tuleb paika panna vajadused, ja alles siis rahanumber, selgitas Raidma. Ta nõustus, et tänapäevane julgeolekupilt on laiem kui ainult sõjalisi kulutusi puudutav.

Riisalu hoiatas, et sise- ja sõjalist julgeolekut ei tohi omavahel segi ajada. "Sisejulgeolekusse tuleb niikuinii panustada," ütles ta.
 

 

Vaata NATO riikide kaitsekulude tabelit
http://g3.nh.ee/images/pix/file68468863_nato.jpg
 

Kaisa Alliksaar

www.DELFI.ee

 

 

Tagasiside