Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kas meist igaüks teab mida teha ootamatus olukorras, mis võib ohustada rahvuslikku julgeolekut? Millised on valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste, era- ja kolmanda sektori ülesanded ja vastutus kriisi eskaleerumisel kuni sõjaolukorrani? Kui targalt oleme planeerinud ja kasutanud oma piiratud ressursse riigikaitseks, mis hõlmab lisaks sõjalisele kaitsele ka mitte-sõjalisi valdkondi nagu näiteks sisejulgeolek ja elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine?

Eestis hakkas Vabariigi Valitsus evitama riigikaitse laia käsitlust 2010. aastal. Vastavalt riigikaitse strateegiale on lähiajal kavas valitsusele heakskiitmiseks esitada Riigikaitse arengukava 2013–2022 mittesõjalised osad, kus käsitletakse esimest korda koordineeritult riigi sõjalist kaitset ja riigikaitseks vajalikke mitte-sõjalisi tegevusi. Praegu on Kaitseministeeriumi juhtimisel ettevalmistamisel ka riigikaitse seaduse eelnõu. Kaardistamaks hetkeolukorda riigikaitse laia käsitluse juurutamisel koostas Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus Riigikogu riigikaitsekomisjoni tellimusel uuringu. Uuringu esimene osa toob erialakirjanduse analüüsi põhjal välja tõhusa koostöö eeldused riigikaitse laia käsitluse rakendamiseks. Teises osas kirjeldatakse Hollandi, Rootsi, Soome ja Taani kogemusi ning kolmas osa vaatleb olukorda Eestis arvestades 18 valdkonnaeksperdi arvamusega. Lõpuks antakse hinnang Eesti olukorrale võrdluses teiste vaadeldud riikidega ja soovitused riigikaitse laia käsitluse edukamaks rakendamiseks.

 

Tagasiside