Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu õiguskomisjon korraldab 27. augustil arvamusseminari teemal  „Kooseluseaduse tahud ja teravikud“. Üritus toimub Riigikogu konverentsisaalis algusega kell 11.00.

Seminari videosalvestis: 1.-2. teemaplokk, 3.-4. teemaplokk

Seminari kava on järgmine:


 

Teema

Esineja

 

Avasõnad

Neeme Suur

-õiguskomisjoni esimees

1

Perekond ja õigusruum

 

1.1.

Abielu ja kooselu kui tsiviilõiguslike suhete kogumikud. Mida kooseluseadus reguleerib, mida mitte? Millised erinevused säilivad kooseluseaduse ja perekonnaseaduse vahel? Juriidiline vaatevinkel.

Anne Saaber

notar,

Notarite Koja esimees

1.2.

Nõrgema poole kaitse erinevates kooseluvormides. Registreerimata kooselu –  kas uus norm või probleem?

Sven Veltmann – advokaat,

AB Thor

 

 

 

 

 

2

Perekond ja teised ühiskondlikud institutsioonid

 

2.1.

Peremudelid ja kool. Kooli roll ja meetodid maailmapildi kujundajana. Sallivus ja normatiivsus. Mudelid ja stereotüübid. Mis vahe on propaganda ja informeerimise vahel?

Kadri Simm

 – praktilise filosoofia dotsent,

Tartu Ülikool

 

2.2.

Peremudelid ja kirik. Religiooni tähtsus Eesti ühiskonnas, tema roll moraali kehtestamisel.  Kiriku roll ühiskonna traditsioonide hoidmisel. Dogmaatilisus, sallivus ja leplikus kristlikus käsitluses tänapäevases kirikus.

Urmas Nõmmik

Vana Testamendi ja semitistika dotsent,

Tartu Ülikool

Peeter Roosimaa

Uue Testamendi õppetool, dotsent,

Tartu Ülikool

 

 

 

 

3.

Laps ja peremudelid

 

3.1.

Kooseluseadus ja lapsed. Erinevad peremudelid ja lapsed erinevates peredes. Demograafilised protsessid ja peremudelid.

Dagmar Kutsar

-sotsiaalpoliitika dotsent,

Tartu Ülikool

 

3.2.

Lapsendamine ja kooseluseadus. Laps samasooliste vanemate peres. Muutused ühiskonna suhtumises erinevatesse peremudelitesse. Mida ja kuidas ühiskond toetab ja taunib?

Eveliis Kurs – sotsioloog, Tartu Ülikooli doktorant

 

 

 

4.

Perekond ja ühiskond

 

4.1.

Kas ja kuidas mõjutab abielu institutsiooni kooselu registreerimise võimaluse tekkimine? Kuidas defineerida perekonda? Teistsuguse aktsepteerimine. Sotsiaalsed muutused alates naiste õigustest, üksikvanema staatusest ja teistsugusest nahavärvist kuni samasooliste paarideni.

Christian Veske – soolise võrdõiguslikkuse ekspert

 

4.2.

Normaalsus, võrdsus ja erinevus. Vähemused ja erinormid. Kas vähemused lepivad erisustega? Vähemuse ja enamuse suhted. Mis on tavaline ja mis on erisus? Kas erisuse defineerimine erisusena võib olla diskrimineeriv?

Marianne Meiorg

-võrdse kohtlemise programmijuht,

SA Eesti Inimõiguste Keskus

 

Lõppsõna

Neeme Suur

-õiguskomisjoni esimees

Ettekande pikkus 20 minutit, seejärel 10 – 15 min arutelu. Pärast teist plokki kohvipaus 30 minutit.

 

 

Tagasiside