XI Riigikogu kooseisu majanduskomisjoni kuulusid järgmised liikmed: Hannes Astok, Kalev Kallo, Urmas Klaas, Kristen Michal (kuni 11.09.2007), Aivar Riisalu, Marek Strandberg, Olga Sõtnik, Ester Tuiksoo, Liina Tõnisson (kuni 11.10.2007), Toomas Tõniste, Taavi Veskimägi (kuni 15.09.2009), Jüri Tamm (alates 11.10.2007), Tiina Oraste (alates 15.09.2009 kuni 1.10.2009), Margus Lepik (alates 11.09.2007 kuni 17.06.2010), Sven Sester (alates 1.10.2009), Terje Trei (alates 17.06.2010), Kalvi Kõva (alates 9.12.2010)

Esimees: Urmas Klaas
Aseesimees: Kalev Kallo

Ajavahemikul 17. aprill 2007 kuni 22. veebruar 2011 pidas majanduskomisjon 259 istungit. Menetlusse võeti 140 eelnõu, millest õigusaktina võeti Riigikogus vastu 106 eelnõu. Vastuvõetud tähtsamatest seadustest võib esile tuua:

Tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus võtab üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid. Nimetatud direktiivil on kaks eesmärki: aidata kaasa siseturu toimimisele ja muuta piiriülene kauplemine ettevõtjale lihtsamaks; aidata kaasa siseturu toimimisele ja muuta piiriülene kauplemine ettevõtjale lihtsamaks.  
Postiseadust muudeti kahel korral. Muudatustega jäeti perioodiliste väljaannete edastamine välja universaalse postiteenuse koosseisust, taasavati Eesti postiturg konkurentsile, tagati universaalse postiteenuse osutamise jätkamine konkurentsitingimustes, kvaliteetsete postiteenuste osutamine ja postiteenuste kasutajate kaitse.
Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust muudeti kolmel korral. Muudatused täpsustavad riikliku tagatise mõistet, kirjeldavad riigi vastutuse rakendumise mehhanismi ning võimaldavad tagada ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas koondmahus. Seaduse rakendumisel on tagatised avatud ka suurtele ettevõtetele (250 ja rohkem töötajat). Seega kaob senine sihtgrupipõhine eristamine. Suuremas mahus laenutagatised julgustavad ettevõtteid võtma laenu tegevuse laiendamiseks või tööprotsessi efektiivsemaks muutmiseks ja uute lahenduste leidmiseks ning realiseerimiseks. Eeldatavad mõjud seetõttu on majanduse arengule positiivsed ja aitavad kaasa surutisest väljumisele.
Planeerimisseadust muudeti kahel korral. Muudatustega nähti ette kohustus kohalikule omavalitsusele paigaldada 14 päeva jooksul pärast detailplaneeringu algatamist detailplaneeringuga kaetavale alale nähtavale kohale infotahvel, millel on kirjas põhiandmed detailplaneeringu eesmärkide ja menetluse kohta ning kohaliku omavalitsuse ja koostaja kontaktandmed, mille kaudu on võimalik saada täiendavat infot. Lisaks lisati seadusesse säte, millega reguleeritakse olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha valikuga seotud küsimusi.
Ehitusseaduse muutmise seadus täpsustab ehitustegevust reguleerivate kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavate dokumentide (kirjalik nõusolek, ehitusluba ja kasutusluba) andmeid ja väljastamiskorda, sätestades mitmeid ehitise ehitamise ja kasutamisega seonduvaid nõudeid ja tingimusi.
Sadamaseadus täpsustab eelnevalt kehtinud seadusega võrreldes sadamale akvatooriumi määramist, keskkonnakaitse nõudeid sadamateenuse osutamisele, lasti käitlemist ja vastutust reguleerivaid sätteid. Täpsustatud on kasutatavaid mõisteid ja sadamate registreerimist sadamaregistris, mis aitab korrastada arvestuse pidamist sadamate üle ning võimaldab riigiasutustel efektiivsemalt teostada oma seadustest tulenevaid ülesandeid. Uute kohustustena lisanduvad turvalisuse nõuded sadamateenuse osutamisele. Väikesadamate olukorra lihtsustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks on seaduses toodud väikesadama mõiste, mis võimaldab vastavas eriseaduses või selle alusel antavas rakendusaktis kehtestada väikesadamatele võrreldes muude sadamatega lihtsustatud nõudeid. Lisaks kehtestati avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendatud ja muude sadama teenindamiseks vajalike ehitiste ehitamise regulatsioon. Avalikesse veekogudesse ehitamist reguleeriti ka veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega, millega lisati kehtivasse õigusesse avalikesse veekogudesse kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste (nt tuuleelektrijaamad) ehitamise regulatsioon.
Riigivaraseadus. Efektiivsuse tagamiseks ning otsuste langetamiseks on oluline, et info riigile kuuluva vara ja sellega teostatud tehingute kohta oleks kättesaadav, ülevaatlik ja süstematiseeritud. Uue riigivaraseaduse kohaselt jääb peamiseks järelevalve teostajaks riigivara valitsemise ja kasutamise üle rahandusministeerium. Samuti on rahandusministeeriumi kohus teha ettepanekuid valitsusele riigi kinnisvarapoliitika kujundamiseks. Lisaks sätestatakse uues riigivaraseaduses reeglid riigi osalemiseks eraõiguslikes juriidilistes isikutes.
Liiklusseadus ühendab seni Eesti teeliiklust reguleeriva kahe põhiakti – liiklusseaduse ja valitsuse määrusega kehtestatud liikluseeskirjade sätted. Sellega viiakse põhiseadusega vastavusse liikluseeskiri, mis põhiseaduse kohaselt peaks olema sätestatud seadusega. Vastu võetud uus liiklusseadus on vastavuses ka Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga ning selle juurde kuuluvate hilisemate kokkulepete ja konventsiooni täiendustega, samuti harmoneerib Euroopa Liidu õigusaktidega. Lisaks kasutatakse uues liiklusseaduses ja rakendatakse teistest hea liiklusohutusega riikidest vajalike kogemusi tõhustamaks liiklusohutust Eestis. Uus liiklusseadus jõustub 1. juulil 2011. aastal.
Audiitortegevuse seadus vähendab võimalusi turge tabada võivate väga laiaulatuslike ja suuri rahanduslikke kahjusid põhjustavate skandaalide tekkeks. Turgudel toimunud kuritarvituste tulemusena tunnistati rahvusvaheliselt möödapääsmatuks vajadus finantsaudiitorite tegevuse  regulatsioonide suurendamisega avalikke huve senisest paremini kaitsta.
Ekspordi riikliku tagamise seadus sätestab eelnevalt kehtinud seadusega võrreldes eksporditehingute riikliku tagamise täiesti uued alused, sh ekspordigarantiide asemel eksporditagatiste väljastamise, eksporditagatiste väljastamise äriühingu poolt, uued põhimõtted riigi osalemisel tagatisevõtja nõude täitmisel, samuti võimaldab seadus olulisel määral suurendada riiklikult tagatavate eksporditehingute kogumahtu.
Monopolide ohjeldamise seadus muudab kaugkütteseadust, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadust, konkurentsiseadust ning karistusseadustikku nii, et oleks tagatud suurem tarbijate kaitse suhetes universaalteenust pakkuvate ja turgu valitsevate ettevõtetega ning nende teenuste hinnakujundus viiakse ühtsetele, põhjendatud tulukust tagavatele, kulupõhisust arvesse võtvatele alustele.
Elektrituruseadust muudeti kahel korral. Muudatustega võimaldati saada täpsemat teavet elektrienergia ja võrguteenuste hinna kujunemise kohta, loodi eeldused elektrituru reaalseks toimimiseks ja elektribörsi käivitamiseks Eestis. Lisaks nähti ette põhivõrguettevõtja eraldamine elektrikontsernist ning abinõud Eesti varustuskindluse tugevdamiseks aastaks 2016, mil rakendub Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu vastav direktiiv suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete emissiooni piiramise kohta.
Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus kaasajastab meresõiduohutuse seadust ulatuslikult ning viib selle vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Muutmise seadusega tehti meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes ka praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendati muudetava meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleeme.
Turismiseaduse muutmise seadus täpsustab ja kaasajastab õigusselguse huvides turismiseaduses sätestatud reisiettevõtja tegevusega seonduvat regulatsiooni. Seadus täpsustub pakettreisi mõiste, reisiettevõtja kohustused tagatisega seonduvalt, sealhulgas reisiettevõtja tegevusalade liigitust, millest tulenev õigusselgus aitab kaasa reisiettevõtja poolt seadusega sätestatud nõuete paremale täitmisele, hõlbustab järelevalve teostamist.
Majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega luuakse majandushaldusõigusele üldosa. Täna paiknevad majandustegevust reguleerivad normid enam kui sajas seaduses ning nende kehtestamisel ei ole lähtutud ühtsetest põhimõtetest. Üldosa seadusega reguleeritakse täpsemalt põhiseadusliku majandustegevuse vabaduse piiramise alused. Üldosa seaduse eesmärgiks on vähendada majandushaldusõigust sisaldavate regulatsioonide erisusi, nende ulatust ja keerukust, st väheneks bürokraatia, ning et kaoksid majandustegevuse valdkonnas põhjendamatud piirangud põhiõiguste teostamisele. Lisaks kujundatakse ümber Eesti kehtiva majandustegevust puudutava õiguse alused, sealhulgas eelkõige järelevalve süsteem.

Muude majanduskomisjon tegevuste seas osaleti Riigikogu delegatsiooni koosseisus visiidil Hiina Rahvavabariiki. Tegemist oli vastuvisiidiga Ülehiinalise Rahvaesindajate Kogu rahandus- ja majanduskomisjoni külaskäigule 2008. aastal. Visiit toimus ajavahemikul 5.-11. september 2010. aastal.

Lisaks eelnõude menetlemisele korraldas majanduskomisjon kaks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogu istungitel:

Ettevõtluskeskkonna areng
2008.a sügisel toimus Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena “Eesti ettevõtluskeskkonna arendamine“ arutelu. Arutelu vastas küsimusele, kuidas Eesti oleks ettevõtluskeskkonna ja majandusruumina edukas ka pikas perspektiivis. Urmas Klaas tegi kokkuvõtte ettevõtluskeskkonnateemalistest kohtumistest majanduskomisjonis; Toomas Luman kõneles Eesti ettevõtluskeskkonna arendamise võimalustest; Urmas Varblane esitas ülevaate Eesti ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkusest.
Innovatsioonitemaatika
2009.a kevadel toimus Riigikogu täiskogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelu teemal “Innovatsioon majandusarengu vedurina“. Urmas Klaas tegi kokkuvõtte innovatsiooniteemalistest kohtumistest majanduskomisjonis; Linnar Viik kõneles innovatsiooni sotsiaal- kultuurilistest aspektidest, sh innovatsiooni toimimiseks vajaliku keskkonna loomisest Eestis kui väikeriigis; Juhan Parts vaatles, kuidas majandus on innovatsiooni tulemusel konkurentsivõimelisemaks muutunud.