Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Riigikogu arutas 10.05. ja 11.05. 2011 toimunud istungitel olulise tähtsusega riikliku küsimusena energiasäästu teemat.

Arutelu valmistas ette Riigikogu majanduskomisjon, mis kuulas ära hulganisti erinevaid eksperte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonnast, ASist Eesti Energia, ASist Elering, Sihtasutusest Kredex ja OÜst Energiasalv. Ettekanded puudutasid energiasäästmise võimalusi nii soojusenergeetikas, elektrienergeetikas, transpordis kui ka võrkudes ning võimalusi energiasalvestamiseks.

Riigikogus arutelu käigus esinesid ettekannetega teisipäevasel istungil majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla ja kolmapäeval majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Esimeses ettekandes märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et energia säästmine on päevakorras mitmel tõsisel põhjusel. „Energia tootmiseks valdavalt fossiilsete kütuste varud  ühel hetkel ammenduvad ja kuni inimkonnal pole lahendust, kuidas oma energiavajadust pikaajaliselt katta, on tark raiskamist vältida. Samuti on energia säästmise otstarbekus ilmne ka finantskriisi järgsest madalseisust taas kõrgele tõusnud kütusehindade tõttu. Euroopa energia- ja kliimapoliitikas on samuti energiatõhusus üks peamisi lahendusi,“ rääkis Parts. Ta jätkas, et energiatõhusus tähendab vähema sisendenergia kasutamist samaväärse majandustegevuse või teenuse taset säilitades. Energiasääst on laiem mõiste, mis hõlmab ka tarbimise vähendamist muutuste kaudu käitumises. Energiatõhususe parandamiseks tuleb esmalt teha teatud väljaminekud ehk investeerida energiasäästmisse. Minister rõhutas, et energiasäästu teema on päevakorral Euroopa Liidu poliitikas. Rääkides Eesti eesmärkidest ütles Parts, et tegevuskavas “Eesti 2020”, mille valitsus kinnitas mõni nädal tagasi, on fikseeritud eesmärk hoida energia lõpptarbimine samal tasemel kui me tarbisime energiat aastal 2010, mis on ligikaudu 20 petadžauli. Sellest eesmärgist on kantud ka valitsuse 2011–15 aasta tegevusprogrammi energiasäästuks ettenähtud tegevused. Energiatõhususe parandamise kõige suuremad võimalused on Partsi sõnul kodumajapidamistes, tööstuses ja transpordi valdkonnas. Energiaallikate lõikes tarbitakse rohkelt mootorikütust – 27 % kogu energiatarbimisest, sellele järgnevad kaugküttesoojus ning elekter, vastavalt 23 % ja 20 % ja ülejäänud kütuseliike kokku 30 %. Parts lisas, et hoonete osas on energiasäästu tehniliseks potentsiaaliks hinnatud 25% seal tarbitavast energiast. Mõningate hoonetegruppide puhul on võimalik saavutada kokkuhoidu ligemale 50% ja võib-olla ka rohkem. Tööstusettevõtete küsitlusest lähtuvalt on elektrienergiasäästu potentsiaal tööstuses 10%, soojuse säästmisel 30%,“ Sõidukite kütuse eritarbimine on sarnane Skandinaaviamaade sõidukite keskmisega, mis samas on 20% suurem Euroopa keskmisest. Nendest numbritest lähtuvalt esitas majandus- ja kommunikatsiooniminister järgmised järeldused: 1) Eesti Energia säästupoliitika prioriteet on energia tarbimise tõhustamine hoonetes, seda nii kodudes kui ka avalikes hoonetes, 2) suurt tähelepanu vajavad ka transport ja tööstus ning 3) Eesti energiasäästu potentsiaal on hajutatud ning edu saavutamiseks tuleb tegeleda paljude energiatarbijatega ning läbi viia hulgaliselt ka väikeseid projekte. Sellest tulenevalt on Eesti energiasäästu tegevuses head võimalused väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Parts andis ülevaate ka seni energiasäästu vallas riigi poolt tehtust ning tõi välja olulisemad suunad tulevikuks. Lõpetuseks tunnustas minister säästva energia parlamendirühma moodustamist Riigikogus, mille abil tagatakse loodetavasti piisav tähelepanu energiasäästu teemadele järgnevateks aastateks nii Riigikogus kui ka kogu ühiskonnas.

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla keskendus oma ettekandes energiatõhususe üldistele aspektidele. Ta rääkis energia tarbimise ja sisemajanduse kogutoodangu vahekorrast maailma riikides, inimarengu indeksi seostest elektri tarbimisega, Maa energiabilansist, energia muundamisest, põhilistest energiakasutuse probleemidest jpm. „Energiasääst, energia tõhusus on otseselt seotud energiasüsteemi optimeerimisega. Energiasüsteem on tervik ja seda tuleb arvestada igal ajahetkel kõigi selles osalejate poolt. Sinna kuuluvad kõik alates primaarenergia tootjatest kuni lõpptarbijani välja ja kõik peavad teatud määral ka vastutama selle efektiivse toimimise eest, vastutama kadude eest. Selleks on vajalik ka vastav majandusmehhanism. Nii et energiasüsteemi optimeerimine on keerukas ülesanne. See peab arvestama varustuskindlust, see peab arvestama tehnilisi ja poliitilisi riske ning majanduslikku tõhusust, energia, regionaalseid ja maailmaturu hindu, tehnoloogia arengut, samuti elu- ja looduskeskkonda ja inimarengut,“ selgitas Lehtla.

Kaja Kallas tõi oma ettekandes välja, et tema nägemuses ei ole erinevate energiakandjate hindade odavnemise osas maailmaarengus positiivseid uudiseid. Sellest tulenevalt on hakatud mõtlema ka energia kui vara säästmisele. Kallase sõnul on energiasääst oluline seetõttu, et sellest sõltub otseselt majanduse ja ettevõtete konkurentsivõime. “Mida vähesema energiakuluga suudetakse tooteid toota ja teenuseid osutada, seda suuremad on selliste ettevõtete võimalused konkureerida maailmas teiste samalaadsete toodete ja teenustega,“ ütles Kallas. Majanduskomisjoni esimees rõhutas ka energiasäästuga reeglina kaasnevat keskkonnahoiuaspekti, kuna energia tootmine ja kasutamine on suhteliselt keskkonnavaenulik tegevus. Kallas selgitas, et energia all peetakse silmas nii elektrienergia, soojusenergia kui ka transpordiks vajalikke kütuseid ja energiasäästu kontekstis on oluline neid vaadata kogumis. Kallas andis ülevaate majanduskomisjonis toimunud aruteludest, millest võtsid osa vastavad eksperdid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonnast, ASist Eesti Energia, ASist Elering, Kredexist ja OÜst Energiasalv. Kuulati arvamusi energiasäästmise võimaluste kohta paljudes energiavaldkondades, aga ka energia salvestamiseks. Kallase sõnul selgus aruteludest, et inimeste teadlikkus oma energiatarbimisest on väga puudulik. „Säästa ei ole võimalik, kui ei teata, palju tegelikult kulutatakse. Alustada tuleb teadlikkuse tõstmisest,“ rõhutas Kallas. Samuti tuleb teadvustada, et energiasääst ühes valdkonnas toob reeglina kaasa energiavajaduse suurenemise teises valdkonnas. Kallase arvates on aga kogumis sellisel tegevusel oma mõte, kuna kogumis saab energiat tõhusamalt kasutada ja see toob kaasa säästu nii koguenergiatarbes, kui rahaliselt mõõtes. Kallas tõi valdkonniti välja, mida on energiasäästu valdkonnas võimalik ära teha. Ta peatus pikemalt nii inimeste teadlikkuse tõstmise võimalustel, energiasäästul soojusenergeetikas, elektroenergeetika säästuvõimalustel, aga ka transpordi energiakasutusel, tuues välja ka peamised soovitused energiasäästu suurendamiseks.
Fraktsioonide seisukohtadega antud teemal esinesid sõnavõttudega Riigikogu liikmed Rainer Vakra, Toomas Tõniste, Urve Palo ja Margus Hanson.
Riigikogu liikmena esines sõnavõtuga Kalle Palling.
Tagasiside