Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu


Majanduskomisjoni, keskkonnakomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni 2. juuni ühisistungil oli arutuse all riigikontrolli kontrolliaruanne "Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel", mis tõi esile suured puudused valdkonna süsteemsel planeerimisel ja jätkusuutlikul majandamisel.

„Arutelu tugines riigikontrolli raportile ja riigikontrolli poolt tehtud kriitilistele järeldustele kaugkütte korralduses. Auditi kohaselt ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pööranud valdkonna probleemidele ja arendamisele piisavat tähelepanu. Ministeeriumi kinnitusel on väljatöötamisel kaugkütte seaduse muudatused ja valdkonna  tegevuskava, mis peaksid valmima veel selleks sügiseks, kuid kindlasti tuleks kogu valdkonda eelnevalt põhjalikult analüüsida ja rääkida läbi kõikide asjasse puutuvate osapooltega,“ ütles majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas.

Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo osutas oma tänases ettekandes, et riigikontrolli analüüsitud 164 kaugküttepiirkonnast 36-s oli 2009. aastal kaugküttesoojus kallim kui elektriküte. Soojuse kõrge hinna põhjusteks on ta väitel kütusehinna tõus, vananenud katlad ning soojusvõrkude kehvast seisukorrast põhjustatud soojuskaod. Üldjuhul läheb enne soojuse jõudmist tarbijani torustikus kaduma 10–30% soojusest. 28 omavalitsuse soojusvõrgus ulatus kadu üle 25%. 2009. aastal  maksid tarbijad soojusvõrkude soojuskao eest riigikontrolli hinnangul kokku üle 44 miljoni euro.

Tänase arutelu pooled tõdesid lisaks, et kohalikel omavalitsustel on raskusi kaugküttepiirkondade haldamisel ja kaugkütte jätkusuutlikkuse hindamisel, ning puudub ka sellekohane juhend. Ebaselgus piirkondades pärsib aga omakorda investoreid, kellel puudub kindlus tuleviku suhtes. 

Riigikontrolli ettepaneku kohaselt peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esitama 2011. aasta jooksul valitsusele kinnitamiseks riikliku soojamajanduse arengukava koos rakendusplaaniga, kus muuhulgas analüüsitakse kaugkütte tehnilist ja majanduslikku olukorda, investeeringute vajadust ja ettevõtete investeeringuvõimekust, ning samuti välja töötama kriteeriumid ja juhendi kaugküttepiirkondade kehtestamiseks, mille põhjal peab olema üheselt hinnatav, kas loodud või loodav kaugküttepiirkond on jätkusuutlik ja otstarbekas. Ka soovitab riigikontroll luua riiklikud toetusmehhanismid, et vähendada soojuskadusid ja suurendada efektiivsust jätkusuutlikes kaugküttepiirkondades.

Istungil osalesid riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo, tulemusauditi audiitorid Jaanus Saadve ja Margit Jaksen, konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler  Einari Kisel ja energeetika osakonna juhataja Lauri Tammiste, Linnade Liidu tegevdirektor Jüri Võigemast, Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu  juhatuse esimees Tiit Rahkema, aseesimees Teet Eelmere ja juhatuse liikmed Mati Meos, Andres Taukar ja Andres Veske, Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor  Ott Kasuri ja nõunik Aare Vabamägi.

Riigikogu pressitalitus
 

Tagasiside