Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu XII koosseisu kevadistungjärgul 2013 võeti vastu 9 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti, mis on 10,7% Riigikogus kevadistungjärgul vastuvõetud õigusaktidest. Komisjon otsustas ühe eelnõude ühendamise. 4 eelnõu lükati täiskogus tagasi. Komisjoni poolt algatati 1 otsuse eelnõu.

Toimus 40 majanduskomisjoni istungit – nendest 1 ühisistung ja 3 avalikku istungit. Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 25 arvamust.

Kohtumised/kuulamised/avalikud istungid:

  • Poliitikauuringute Keskus Praxis ja HTM: Noorteseire 2011 aastaraamatu tutvustus.

  • Arengufond: energia- ja rohemajanduse tegevuste tutvustus.

  • Eesti Energia: ülevaade investeeringute kavast.

  • Kohtumine MKM-i, Kultuuriministeeriumi ja eratelekanalite (TV3, Kanal2) esindajatega elektroonilise side seaduse § 90 täienduse rakendamise teemal.

  • Parlamentaarne kuulamine: MKM-i ettekanne elektrituru avanemisest ja hetkeseisust ning Eleringi ülevaade arengutest elektriturul.

  • MKM: Euroopa Komisjoni teatise tegevuskava „Ettevõtlus 2020“ tutvustus.           

  • Seminar koostöös Arengufondiga: „Eesti ettevõtluse hetkeseis ja tulevik“ (GEM – Global Enterpreneurship Monitor Eesti raport).

  • Avalik istung: Kaugkütte regulatsiooni toimimine praktikas. Osalesid MKM-i, Konkurentsiameti, Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu esindajad.

  • Avalik istung: Rahandusministeeriumi 2013 kevadine majandusprognoos.

  • Transpordi arengukava 2014-2020 arutelu Läänemaa ja Haapsalu esindajatega: Riisipere-Haapsalu raudteelõigu rongiliikluse taastamise võimalustest.

  • MKM: „Eesti riiklik turismiarengukava 2014-2020“ tutvustus.

  • Elering: varustuskindluse aruande 2013 tutvustus.

  • Liiklusohutusalane seminar koostöös European Transport Safety Council`i, Maanteeameti ning Politsei- ja Piirivalveametiga (alkolukud).

  • Avalik ühisistung koostöös Arengufondiga: majandus-, sotsiaal- ja kultuurikomisjoni avalik ühisistung teemal „Nutikas spetsialiseerumine – kas tõeline riiklik strateegia või lihtsalt veel üks paber?”. Osalesid ka MKM-i ja HTM-i esindajad.

  • Ameerika Kaubandus-Tööstuskoda: dokumendi “Increasing Estonian National Competitiveness” tutvustus.

Kohtumised välisdelegatsioonidega

  • Koostöös EAS-ga kohtumine Hiina valitsuse delegatsiooniga. Teema: investeeringud taastuvenergiasse.

  • Kohtumine Kanada parlamendi delegatsiooniga. Teema: Eesti – Kanada majandussuhted.

  • Kohtumine Belgia Flaami parlamendi majanduskomisjoniga.

  • Kohtumine Saksa Bundestag’i transpordi-, ehitus- ja linnaarenduskomisjoniga. Teema: Rail Baltica ja meretransport Läänemerel.

Vastuvõetud seadused:

  • Vabariigi Valitsuse algatatud kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni 9. lisa heakskiitmise seadus (269 SE)

Nimetatud konventsiooni lisa eesmärk on hõlbustada rahvusvahelist kaubandust. 9. lisa sisaldab peamiselt kohustusi, mille eesmärk on vähendada viivitusi raudteepiiripunktides. See hõlmab miinimumnõuete kehtestamist piiriäärsetele (ümberlaadimis)jaamadele, riikidevahelist koostööd nendes jaamades, kontrolli üleviimist piirilt lähte- või sihtjaamadesse, kontrollimiseks kuluva aja vähendamist, paberdokumentatsiooni vähendamist ja CIM/SMGS-saatelehe kasutamist tollidokumendina.

  • Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse, kinnisasja sundvõõrandamise seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seadus (247 SE)

Muudatuste eesmärk on tõhustada ja kiirendada mitut kohalikku omavalitsust läbiva taristu (joonehitise) maakonnaplaneeringute menetlemist. Kohalikud omavalitsused vabastatakse planeerimisseaduses sätestatud hoonestatud kinnisasja võõrandamise kohustusest ning nähakse ette, et võõrandamise vajaduse ilmnemisel sõlmitakse kokkulepe kas võlaõigusseadusest lähtudes või kohaldatakse kinnisasja sundvõõrandamise seadust. Eeltoodu aitab vältida olukordi, kus kohalikud omavalitsused keelduvad eelnimetatud planeeringuid kooskõlastamast ning joonehitise asukohta ka oma üldplaneeringusse kandmast, kuna see võib kaasa tuua olukorra, kus kohalik omavalitsus peab põhjendamatult võõrandama kinnisasja, mille võõrandamise kohustus peaks olema hoopis planeeringuga kavandatava joonehitise ehitamisest huvitatud isikul. Lähtudes valitsuse tegevusprogrammist 2011-2015, on võetud eesmärgiks kiirendada suurte taristuprojektide puhul maakasutuse lubade menetlemist, samuti on üheks eesmärgiks õigussüsteemi toimivuse parandamine. Seadus jõustus käesoleva aasta 1. märtsil.

  • Vabariigi Valitsuse algatatud kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (353 & 386 SE)

Kaubandusliku meresõidu seadust täiendatakse mere-reisijaveolepingu kindlustuse regulatsiooniga, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast määrusest (reisijate meritsi vedajate vastutus õnnetusjuhtumite korral). Muudatuse kohaselt hakkab Veeteede Amet laevale välja andma tõendeid kindlustuse olemasolu kohta. Eeltoodust tulenevalt täiendatakse vastavalt ka meresõiduohutuse seadust, sadamaseadust ja riigilõivuseadust. Seaduse teine eesmärk on anda merereisijate kaebuste läbivaatamise õigus ja kohustus Tarbijakaitseametile. Sellega luuakse seaduslik alus merereisijate kaebuste menetlemiseks nimetatud EL-i määruse võimaliku rikkumise puhul ning antakse reisijatele õigus kaitsta senisest tõhusamalt oma õigusi, võimaldades neil pöörduda tarbijakaitseameti kui pädeva asutuse poole.

  • Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse ja sadamaseaduse muutmise seadus (300 SE)

Seadusmuudatuste eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada meretranspordile kohaldatavat haldusmenetlust, luues õigusliku aluse ühtse riikliku elektroonilise mereinfosüsteemi kasutamiseks isikutele ja riigiasutustele. Samas viiakse meresõiduohutuse seadus ja sadamaseadus ka vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega. Muudatused aitavad oluliselt vähendada meretranspordi halduskoormust ning tõsta meretranspordi kui olulise ja keskkonnasäästliku transpordikanali köitvust. Seadus jõustus käesoleva aasta 1. juulil.

  • Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsiooni denonsseerimise seadus (324 SE)

Seaduse eesmärk on denonsseerida rahvusvahelise tollitariifide väljakuulutamise liidu asutamiskonventsioon. Praegu on valdkond reguleeritud EL Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87, samuti WCO (World Customs Organisation) rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis koostoimes nõukogu määrusega reguleerivad kõnealust valdkonda oluliselt põhjalikumalt. Rahvusvaheline tollitariifide väljakuulutamise liit asutati Brüsselis 1890. aasta. 5. juulil, Eesti Vabarii
k ühines nimetatud liiduga vastava seaduse alusel 1923. aastal.

  • Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (349 SE)

Seadusmuudatused tõstavad kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtavad arvesse Euroopa Kohtu otsuse, mille järgi ei või erineda samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja hüvitised. Seadus volitab finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikese müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle ning määrab karistused Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate nõuete rikkumiste eest. Seadus viib Euroopa Liidu õigusega kooskõlla makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning väärtpaberituru seaduse.

  • Riigikogu majanduskomisjoni algatatud Arengufondi nõukogu liikme nimetamise otsus (420 OE)

Seoses nõukogu liikme Raivo Vare volituste lõppemisega 12. mail 2013 nimetati uueks nõukogu liikmeks ettevõtluse ja üldsuse esindajana Ville Jehe.

  • Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (321 SE)

Nimetatud seadusmuudatustega täiendatakse konkurentsiameti pädevust õigusega kiita heaks ettevõtjate poolt võetavaid kohustusi ja kehtestada ettevõtjatele vajadusel ajutisi meetmeid. See annab konkurentsiametile täiendavad võimalused konkurentsijärelevalve teostamiseks ning meetmete rakendamiseks, mis on iga kaasuse asjaolusid ja sellega kaasnevaid tagajärgi arvestades kõige sobivamad ja paindlikumad. Seadust täiendati sättega, millega pikendatakse konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaega seniselt kahelt aastalt kolmele aastale. Seadus jõustub üldises korras, v. a § 1 punkt 8, mis jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.

  • Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seadus (429 SE)

Seadusmuudatuste eesmärk on tagada Eesti õigusaktide vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele. Alates 1. juulist 2013 muutub kehtetuks Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ ja täies ulatuses on rakendatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ. Nimetatud määrus puudutab ehitises kasutatavate ehitustoodete ühtlustatud turutingimusi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile toob seadus kaasa kohustuse anda tegutsemisõigus tehnilise hindamise asutusele, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nõuetele.

Euroopa Liidu asjade komisjonile antud arvamustest toome välja järgmised ELi dokumendid:

  • Euroopa Komisjoni neljas raudteepakett; COM(2013) 25-34

Paketi eesmärk on avada riikide raudteeturud ja muuta raudtee konkurentsivõimelisemaks ning ELi tasandil koostalituslikuks, säilitades samas kõrge ohutustaseme. Selle saavutamiseks sätestatakse ühtsed eesmärgid raudteeohutuse, raudteesüsteemi koostalitluse tagamise, raudteeturu avamise ja avaliku reisijateveo korraldamise osas.

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta; COM(2012) 788

Direktiivi eesmärgiks on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis täpsemalt käsitlevad tubakatoodete koostisosi, tubakatoodete märgistamist ja pakendamist, tubakatoodete piiriülest kaugmüüki, uudsetest tubakatoodetest teatamise kohustust ning nikotiinisisaldusega toodete ja taimsete suitsetatavate toodete turuleviimist ja märgistamist.

  • Euroopa Komisjoni tooteohutuse ja turujärelevalve pakett; COM(2013) 74-78

Paketi üldeesmärgiks on suurendada ühtsel turul ringlevate toodete ohutust ja tõhustada järelevalvet toodete üle, sealhulgas ka kolmandatest riikidest imporditud toodete üle, mida ei kasutata toiduks. Komisjoni eesmärk on tugevdada tarbijate kaitset ja luua ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused.

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol; COM(2013) 130

Määruse eesmärk on edendada lennureisijate huve ja tagada, et lennuettevõtjad kaitsevad lennureisijaid reisikatkestuste korral igakülgselt ning samal ajal võtta arvesse kohustuste rahalist mõju lennutranspordisektorile ja tagada lennuettevõtjate tegutsemine ühtlustatud tingimustel liberaliseeritud turul.

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide muutmise eelnõu seoses mittefinantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamisega suurte äriühingute ja kontsernide poolt; COM(2013) 207

Direktiivi muudatusettepanekud puudutavad täiendava teabe avaldamist majandusaasta aruande tegevusaruandes. Direktiivi eelnõu kohaselt täiendatakse teatud liiki suurte äriühingute kohustust avaldada mittefinantsteavet ning börsiettevõtted peavad avalikustama oma juhtimistasandite mitmekesisuspoliitika. Tegemist on esimese Euroopa Liidu põhiõigusaktiga, mille suhtes esitas Riigikogu põhjendatud arvamuse subsidiaarsuspõhimõtte rikkumise kohta.

  

Kuigi majanduskomisjon toetas enamike Euroopa Liidu algatuste osas Vabariigi Valitsuse seisukohti, siis mõnede dokumentide puhul tehti ettepanek seisukohti ka täiendada ning rõhutada teatud punktide olulisust nii Eesti riigi kui ka ettevõtlusvabaduse ning eraomandi kaitse jaoks. Mitmel korral tehti ettepanek Eesti seisukohad konkreetsemalt sõnastada.

Majanduskomisjoni juhtide erakorralised valimised

Majanduskomisjoni 18. juuni istungil valis komisjon oma esimeheks Kaja Kallase ja aseesimeheks tagasi Urve Palo. Kallast toetas 7 komisjoni liiget ja Palot 3 komisjoni liiget. Valimine toimus seoses majanduskomisjoni aseesimehe Jaan Õunapuu tagasiastumisega.

Kevadistungjärgu statistika

 

Juhtivkomisjon

Vastuvõetud õigusaktide arv

%-des

1

Õiguskomisjon

12

14,3

2

Keskkonnakomisjon

12

14,3

3

Põhiseaduskomisjon

11

13,1

4

Majanduskomisjon

9

10,7

5

Rahanduskomisjon

9

10,7

6

Kultuurikomisjon

9

10,7

7

Maaelukomisjon

8

9,5

8

Sotsiaalkomisjon

6

7,1

9

Riigikaitsekomisjon

5

6,0

10

Väliskomisjon

2

2,4

11

Euroopa Liidu asjade komisjon

1

1,2

Kokku

 

84

100,0

 

 

Tagasiside