Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu XII koosseisu kevadistungjärgul, 2012. aasta 9. jaanuar – 2012. aasta 14. juuni, võeti vastu 15 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti, mis on 18,1% Riigikogus kevadistungjärgul vastuvõetud õigusaktidest. Komisjoni poolt algatati 1 eelnõu.

Vastuvõetud õigusaktide jaotumine komisjonides kevadistungjärgul

 

Juhtivkomisjon

Vastuvõetud õigusaktide arv

%-des

1

Majanduskomisjon

15

18,1

2

Sotsiaalkomisjon

13

15,7

3

Rahanduskomisjon

14

16,9

4

Õiguskomisjon

11

13,3

5

Põhiseaduskomisjon

10

12,0

6

Riigikaitsekomisjon

8

9,6

7

Kultuurikomisjon

6

7,2

8

Keskkonnakomisjon

4

4,8

9

Väliskomisjon

1

1,2

10

Maaelukomisjon

1

1,2

Kokku

 

83

100

 

Majanduskomisjoni istungite statistika

Nimetatud ajavahemikus toimus 41 majanduskomisjoni istungit – nendest 1 väljasõiduistung ja 3 ühisistungit.

Euroopa Liidu asjade komisjonile anti 19 arvamust, väliskomisjonile 1 arvamus ning rahanduskomisjonile 1 arvamus.

Väljasõiduistung AS-i Tallinna Sadam, Muuga sadamas.

Avalik istung teemal „Taastuvenergiat käsitlevad regulatsioonid ja nende võimalik muutumine“. Kohtuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Keskkonnaministeeriumi, AS Eleringi, Eesti Taastuvenergia Koja, Eesti Pangaliidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ning AS Eesti Energiaga.

Ühisistungid toimusid rahandus-, õigus-, keskkonna-, maaelu – ja Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

·         Avalik ühisistung euroala tuleviku teemal, mille arutelu raames kohtuti SEB Privaatpanganduse esindaja ning Eesti Välispoliitika Instituudi esindajaga.

·         Ühisistung kiirlaenude teemal, mille arutelu raames kohtuti Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Tarbijakaitseameti, MKM-i, Finantsinspektsiooni ning Sotsiaalministeeriumi esindajatega.

·         Avalik ühisistung biomajanduse teemal. Arutelu raames kohtuti Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, MKM-i, Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi esindajatega.

 

 Kohtumised toimusid:

·         Maanteeameti ja MKM-iga teemal „Maakondliku bussiliikluse korralduse kavandatavad muudatused“

·         AS-iga Elering Pöyry raporti tutvustus „Eesti gaasituru liberaliseerimine“

·         MKM-i ning AS Eesti Raudteega teemal „Eesti Raudtee tegevusest ning Rail Baltic projekti hetkeseisust“

·         Ukraina raada esindajatega

·         MKM-i transpordi arengukava rakendusplaani 2012-2013 tutvustus

·         Rahandusministeeriumiga teemal 2011. aasta majandusprognoos

·         Tšehhi Senati majandus-, maaelu- ja transpordikomisjoniga

·         SA Poliitikauuringute Keskus Praxis esitles uuringut „Eesti väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumustest“

·         MKM-i esindajatega – ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevuskava 2011-2015 täitmisest MKM osas, sh tegevustest, mille täitmine on hilinenud ning ülevaade viimastest arengutest Maanteeametis.

·         TTÜ ning TÜ esindajaid kuulati teemal „Eesti võimalustest tuumaenergia rakendamisel“

·         Telekanalite vabalevis jätkamise probleemistikuga seoses kohtuti MKM-i, Kultuuriministeeriumi, Eesti Ringhäälingute Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, AS Levira, AS Starman ning Elion Ettevõtted AS-iga

·         Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ja Riigimetsa Majandamise Keskusega

Vastuvõetud seadustest toome välja järgmised:

Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (88 SE).  Seaduse eesmärk on parandada 01.01.2009 jõustunud hasartmänguseaduses si
saldunud tehnilisi nõudeid, selleks et lahendada praktikas esiletõusnud probleeme ja et  Eestis korraldatavad hasartmängud vastaksid parimal viisil mängijate ootustele ning nende korraldamise üle oleks võimalik teostada tulemuslikku järelevalvet. Seadusega täpsustati kaughasartmängu regulatsiooni ja õnnemänguturniiri mõistet. Võimaldati kaughasartmängu korraldada Eestist väljaspool asuva serveri abil, kui  selle asukohariigi järelevalveasutustega on piisav koostöö tegemise võimalus. Kiirloterii korralduslubade kehtivusaeg ühtlustati kaughasartmängu korraldusloa kehtivusajaga, kolmelt aastalt viiele.
Seaduse rakendussätetes muudetakse majandustegevuse registri seadust, reklaamiseadust, meediateenuste seadust ning saneerimisseadust ja väärteomenetluse seadustikku.

Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (139 SE). Seaduse eesmärk on eelkõige harmoneerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, ning osaliselt taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamist käsitlev Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ. Ühtlasi teavitatakse turuosalisi elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal. Muu hulgas tehakse täpsustusi, mis on osutunud vajalikuks seoses elektrituru osalise avamisega ning vabal turul kauplevate turuosaliste hulga suurenemisega.
Seaduse rakendussätetes muudetakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, riigilõivuseadust, riigivaraseadust, avaliku teenistuse seadust ning toote nõuetele vastavuse seadust.

Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse muutmise seadus (166 SE). Seadus harmoneerib maagaasi siseturu direktiivist 2009/73/EÜ tulenevad nõuded lähtudes gaasituru liberaliseerimise põhimõtetest, mille kohaselt eraldatakse ülekandevõrk tootmise ja müügitegevusest. Seadus sätestab veeldatud maagaasi kasutamise võimaluse Eestis ning aitab kaasa biogaasi ja biomassist saadud gaasi laiemale levikule. Samuti täiendatakse maagaasiseadust direktiivist tulenevate nõuetega tarbija õiguste laiendamise ning liikmesriikide järelevalveasutuste sõltumatuse osas otsuste tegemisel ning koostöö tugevdamisel Euroopa Liidu organisatsioonidega, et toetada ühist lähenemist piiriüleste küsimuste reguleerimisele.

Vabariigi Valitsuse esitatud tegevuskava “Eesti merenduspoliitika 2011-2020“ (145 TK).
Merenduse arengukava eesmärk on töötada välja merenduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevad suunised merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt Eesti potentsiaal mereressursi kasutamisel ning säilitamisel. Merenduspoliitika dokumendis ette nähtud tegevuste eesmärgiks on aidata kaasa merendussektori arengule, toetada merendusega seotud ettevõtlust, tõsta merehariduse kvaliteeti, parandada laevaliikluse ja teiste merega seotud tegevuste ohutust ning kaitsta mere- ja rannakeskkonda ning merega seotud kultuuripärandit.
Tegevuskava arutelu valmistati ette majanduskomisjoni töörühma koosolekutel ja komisjoni istungil  ning arutelu Riigikogu täiskogus toimus k. a 6.märtsil. Majanduskomisjon esitas Vabariigi Valitsusele tegevuskava kohta 8 ettepanekut, mis puudutasid planeeringuid, keskkonnasäästlikumale kütusele üleminekut jne. 

Tagasiside