Majanduskomisjon pidas sügisistungjärgul 29  istungit. Parlamendi täiskogul võeti vastu 9 majanduskomisjoni menetluses olnud õigusakti. Järgnevalt väike tagasivaade tähtsamatele teemadele mida arutati.

Novembris käisid majanduskomisjoni liikmed väljasõiduistungil Eesti Merendusnõukojas. Saadi kinnitust, et Eesti sadamad on arenenud väga kiiresti ja dünaamiliselt. Lähiaastatel on oodata meritsi liikuvate kaubamahtude suurenemist kogu Läänemere regioonis. Aastaks 2020 prognoositakse merevedude kasvu kuni kolm korda, mis tähendab Eestile täiendavaid rahavooge ja lisanduvaid töökohti. Laevanduses on omaette küsimus konkurents naaberriikidega, kus esineb palju maksuerandeid ja riiklikku sekkumist.

Majanduskomisjoni initsiatiivil toimus avalik arutelu eakate tööhõivest. Üheks põhjuseks oli soov vaagida kehtiva sotsiaalkindlustussüsteemi tulevikuväljavaateid. Majanduskomisjoni huvitas, kuidas ja millistes valdkondades saaksid vanemaealised inimesed tööhõives senisest enam kaasa lüüa ning millised probleemid sellega seoses võivad kaasneda. Leiti, et eakaid tööturult tõrjuda ei tohi ning olukorras, kus rahvaarv vähenemas ja inimeste eluiga pikenemas, tuleb leida võimalusi, et juba pensioniikka jõudnud inimesed saaksid soovi korral tööturul senisest veelgi aktiivsemalt osaleda.

Komisjon vaagis ka Euroopa võlakriisi mõjusid Eesti reaalmajandusele. Koos Erkki Raasukese ja Eesti Panga spetsialistidega jõuti seisukohale, et Euroopa finantsstabiilsusmehhanismide kiire paikasaamine on oluline eeldus investorite ja tarbijate kindlustunde taastamiseks ja seeläbi majanduskasvu edenemiseks. Tõdeti, et Eesti majandus ja rahandus on korras, kuid majanduse tihe seotus Euroopa Liidu turgudega sunnib meid osalema ka lahenduste otsimises suurtes Euroopa keskustes.

Üks olulisemaid arutelusid toimus põlevkivi kasutamise ja maksustamise teemal. Kerkisid küsimused, kui otstarbekas on jätkata põlevkivist elektrienergia tootmist olukorras kus põlevkiviõli tootmine on tasuvam, kuidas jaotada ressursse ja tagada võrdsed konkurentsitingimused ning  kuidas tagada selle valdkonna ettevõtete stabiilne areng. Eesti põlevkivi töötlemise kogemused on huvi äratanud ka mujal maailmas ning ettevõtetel on siin võimalus erinevate tehnoloogiate ja toodete ekspordiga kasu lõigata. Parlamendil tuleb neid arenguid vajadusel oma otsustega suunata.
 

Komisjonist jõudsid Riigikogu suurde saali ja võeti seal vastu patentide ja tööstusomandi kaitsega seotud õigusaktid. Seadusmuudatused tulenesid vajadusest viia Eesti patendikorraldus kooskõlla Euroopa patendikonventsiooniga. Ühe täiendusena tagatakse Eestis tulevikus tööstusomandi õiguskaitset uue litsentsiliigi nn „avaliku lihtlitsentsi“  käibele võtmine. Põhimõtteks on, et kasuliku mudeli omanik, kes ei soovi või ei saa ise oma leiutist kasutada, võib teatava litsentsitasu eest lubada kasutada leiutist igaühel, kes seda soovib. Seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.

Komisjonis oli jutuks ka Arengufondi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tulevik. Arengufondi investeerimistegevust soodustavad seadusemuudatused võeti Riigikogus vastu.

Riigikogu jõustas mitu majanduskomisjonis menetletud seadusemuudatust, mis puudutavad ohutuse tagamist nii lennunduses, merenduses kui raudteedel. Ühe muudatusena loodi MKMi juurde sõltumatu Ohutusjuurdluse keskus. Muudatuste sisu on tihti tehniline, kuid nende tulemusena peaks rongi-, lennu- või laevareis oluliselt turvalisemaks muutuma.

Veel üks majanduskomisjoni poolt ette valmistatud ja Riigikogus heaks kiidetud seadusemuudatus puudutas Euroopa Liidus lennujaamatasusid reguleeriva direktiivi ülevõtmist. Kehtestati uued reeglid lennujaama haldaja ja lennujaama kasutajate vahelistes suhetes, et tagada lennujaamatasude läbipaistvus ja välistada lennujaama kasutajate diskrimineerimist.

Eelnev loetelu oli vaid väike osa Riigikogu majanduskomisjoni sügisistungjärgu teemadest. Täpsem ja sisukam ülevaade on leitav siin.