Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Majanduskomisjon korraldas 5. mail 2014 Riigikogu konverentsisaalis avaliku istungi, kus arutatati planeerimisseaduse eelnõule (571 SE) esitatud ettepanekuid ja arvamusi.

Istungilt tehti ka veebiülekanne, mille salvestist saab vaadata siit.

Komisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul liigutakse planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõudega komisjonis edasi paralleelselt.

„Planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõude näol on tegemist mahukate valdkondade ja uute terviktekstidega. Ilmselgelt on vaja palju aega, et ära kuulata huvitatud osapooled ja läbi kaaluda esitatud muudatusettepanekud. Liigume eelnõudega edasi paralleelselt, täna toimus alles esimene kaasamise koosolek paljudest,“ ütles Kallas.

Arutelul osalenud planeerijate ühing tunnustas planeerimisseaduse eelnõuga tehtud töö eest ning esitas omapoolse kriitika. Ühing tõi välja küsitavusi kaasamisprotsessis näiteks riigi eriplaneeringute puhul, samuti viitas vastuoludele teiste õigusaktidega ning vajadust teha mõjuanalüüs. Ühing märkis ära veel vajaduse kaaluda kohalikule omavalitsusele kaalutlusõiguse andmist avaliku detailplaneeringu menetluse protsessist loobumiseks. Planeerijate ühing esitas eelnõule kokku 65 muudatusettepanekut.

Arhitektide liit tegi ettepaneku luua riigiarhitekti instituut ja kaasata ruumilisse planeerimisse rohkem oskusteavet. Siseministeeriumi hinnangul on kompetents olemas ning uut institutsiooni vaja pole, küll on aga puudu inimestest. Maastikuarhitektide liidu ettepanek oli määratleda tiheasustusala mõiste ja paremini viia sisse planeerimise üks olulisemaid ideid – asustuse suunamine. Samuti leidis liit, et detailplaneeringust lubab eelnõu loobuda liiga kergekäeliselt.

Linnade liit pidas õigeks teatud kindlatel juhtudel kohalikule omavalitsusele detailplaneeringust loobumise võimaluse andmist. Liit tegi ettepaneku rääkida selgeks muutunud põhimõtete juures finantseerimisse puutuv. Linnade liit esitas omapoolse kriitikana väite, et eelnõu ei arvesta seniste kohtulahenditega saadud tõlgendusi ning hindama peaks eelnõuga saadava kasu ja kahju suhet. Justiitsministeerium lükkas tagasi linnade liidu väite ja kinnitas, et eelnõus on kohtupraktikaga arvestatud.

Justiitsministeerium leidis, et detailplaneeringust loobumise puhul on läbirääkimisteks ruumi, kuid sellest ei ole mõistlik täielikult loobuda. Eesmärgiks on panna eelnevalt kirja tingimused, mille puhul loobumine on võimalik.

Keskkonnaministeerium tõi välja mure keskkonnamõjude strateegilise hindamise nõudega eelnõus ning rõhutas vajadust keskkonnamõjude hindamisel avalikkuse kaasamise vajadust.

Eelnõu eesmärk on kehtestada uus planeerimisseadus, mis korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust. Eelnõu on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõus on planeeringud ja nende menetlused eristatud liikide kaupa. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised.

Eriplaneeringute koostamisel on kohustuslik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda alternatiivseid asukohti. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist. Eelnõu järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik üksikelamu ehitamise korral detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see projekteerimistingimustega. Seejuures tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Lisaks on sätestatud detailplaneeringu menetlemisele tähtajaks kolm aastat.

Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus esimese lugemise 25. veebruaril ja on saanud seejärel väga palju arvamusi ja muudatusettepanekuid, millega on võimalik tutvuda Riigikogu kodulehel.

Tagasiside