Riigikogu majanduskomisjon arutas teisipäeval Eesti Raudtee ja majandusministeeriumi esindajatega Rail Balticu teemat ning kohtumisel jäi kõlama mõte, et raudteeprojekti realiseerimiseks tuleb võita Läti ja Leedu raudtee-ettevõtete huvi.

"Läti ja Leedu raudtee-ettevõtetel puudub täna tõsiseltvõetav huvi uue suurprojekti arendamise vastu, mis nõuab neilt täiendavat ajalist ja rahalist ressurssi. Balti valitsusjuhid on küll avaldanud toetust Rail Balticu rajamisele, aga nüüd peavad need poliitilised otsused realiseeruma ka konkreetsete ministeeriumide ja raudteefirmade tegevusplaanides," kommenteeris BNS-ile riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas.

Selleks, et Rail Balticu rajamiseks saaks 85 protsendi ulatuses kasutada Euroopa Liidu (EL) eelarvevahendeid aastatel 2014–2020, tuleb kolmes Balti riigis üheaegselt lahendada nii raudtee trassi, finantseerimise kui ka ehitamisega seotud küsimused. Rail Balticu rajamiseks Eesti territooriumile kulub hinnanguliselt üks miljard eurot, millest Eesti riik peaks finantseerima 150 miljonit eurot, märkis Aas.

EL-i vahenditest on valminud tasuvusuuring Tallinnast Leedu-Poola piirini kaasaegse rongiühenduse rajamiseks, kus kaubavedude kõrval saaks liikuda ka reisirongid kiirusega 240 kilomeetrit tunnis.

Eesti riik on uuringu valmimise järel jätkanud Rail Balticu rajamiseks vajaliku Baltimaade ühisfirma loomist ning raudteetrassi teemaplaneeringu algatamist. Lähiaastatel tuleb Aasa sõnul paika panna Rail Balticu täpne trassikoridor ja koostada tehniline eskiislahendus.

Teisipäevasel arutelul riigikogu majanduskomisjonis osalesid majandusministeeriumi nõunik Anti Moppel ja Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann.

Kaido Simmermanni ettekanne on leitav siit ja Anti Moppeli ettekanne siit.