Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Maaelukomisjoni tänase istungi päevakorras oli tutvumine toiduainetööstuse olukorra ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu tegemistega. Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp andis põhjaliku ülevaate Eesti toiduainetööstusest ja toorainega isevarustatusest, investeeringutest ja innovatsioonist, ekspordist, kaubandusest, tarbimisest ja tarbimisharjumustest, meedia mõjust, toidu hindadest, toidutööstuse arengusuundadest, toiduliidu tegevusest ning ootustest.

Toiduliitu kuulub otse 43 ettevõtet ja 4 erialaliitu, kokku ligi 100 ettevõtet. Toiduainetööstus on Eesti suurim töötleva tööstuse haru, andes 2010.a 16,4% kogutoodangust, 2,2% SKPst ja 10% ekspordi mahust. Toiduainetööstus pakub tööd 13 700 inimesele, so 4% tööhõivest. Toiduliidu ettevõtted annavad 85% toiduainetööstuse käibest.
Isevarustatuse kontekstis ületab tootmine tarbimist piima (164%), teravilja (100%) ja kala (300%) osas. Samas enamus kalast eksporditakse, siseturul on kala kallis ja probleeme on kättesaadavusega. Suurimad ekspordiartiklid on piim ja piimatooted 18,3%, kala ja kalatooted 17,8%, joogid, õlu ja alkohol 16,7%. Olulisemad riigid, kuhu Eesti toidukaup jõuab, on Venemaa, Läti, Soome ja Leedu.
Kaubandusest ja tarbimisest rääkides tõi S. Potisepp välja, et Eestis kuulub 80% turuosast 5 suuremale jaeketile – ETK, Rimi, Selver, Maxima ja Prisma. Eestis valitseb keskustekeskne kaubandus: 73% Eesti elanikest on uuringu käigus vastanud, et eelistavad sisseoste teha kaubanduskeskustes, kus on palju erinevaid kauplusi ja lai kaubavalik.
Toidu ostmisel soovitakse võimalikult madala hinna eest saada võimalikult kvaliteetset kaupa. Mahekaup jääb oma üsna soolase hinna tõttu rohkem nišitooteks. 2009.a moodustas Eesti päritolu mahetoodete müügikäive kogu toiduainete müügist vaid 0,26%, mahetoodete käive kokku oli 0,8%. Ka teiste riikide praktika näitab, et väga laialdast tarbijaskonda mahetoodang ei leia. Aina enam eelistatakse odavamat private label’i kaupa.

S. Potisepp tõi välja olulisemad teemad, mida ettevõtted ootavad poliitikutelt: stabiilse ettevõtluskeskkonna tagamine, ekspordi toetamine ja maksutõusu piiramine siseturu tarbimise ergutamiseks. Väga vajalikuks pidas ta ka Eesti Toidu programmi taaskäivitamist.

Tagasiside