Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Tänasel (22.04.2013) istungil arutas maaelukomisjon koos keskkonnakomisjoniga Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi pöördumist veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (391 SE) seoses. Lihaveisekasvatajad on mures sõnniku ladustamise reeglite karmistamise pärast, mis nende hinnangul ei ole põhjendatud ja toob tootjatele kaasa ebamõistlikke kulutusi. Istungil osalesid Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Aldo Vaan ja juhatuse liige Jane Mättik, Põllumajandusministeeriumist Katrin Rannik ning Keskkonnaministeeriumist Harry Liiv, Karin Kroon ja Enn Liive.

Aldo Vaan selgitas, et eelnõuga sätestatav nõue, mille kohaselt tuleks enam kui kaheks nädalaks põllu- või haritavale maale ladustatava sõnniku auna alla põhjavee kaitseks rajada vähemalt 20 cm paksune turbakiht, ei ole põhjendatud. Lihaveiste kasvatamisel tekkiv sõnnik on tahke ja põhuga segamini, seetõttu oleks täiendav turbakiht ülepingutatud nõue. Samuti on lihaveisekasvatajad enamasti mahetootjad, nad ei kasuta umbrohutõrjeks kemikaale ning et vältida umbrohtude levikut sõnniku kaudu, tuleb sõnnik enne põllule laotamist kääritada ja 2-3 korda segada. Seepärast ei saa sõnnikut ladustada sõnnikuhoidlas ega ka ühes aunas, vaid seda on tarvis segamiseks ringi tõsta. Keskkonnaministeeriumi esindajad põhjendasid nõude vajalikkust ning selgitasid, et ehkki üldiselt on Eesti vee seisund hea, siis ligikaudu 30% sellest sisaldab siiski liiga palju toitaineid, mis suuresti on pärit põllumajandusest. Leiti, et sõnniku ladustamise nõudeid tuleks diferentseerida sõltuvalt pinnasetüübist ning jälgida, et tootjatele esitatavad nõuded ei oleks ebamõistlikult karmid ega nõrgestaks nende konkurentsivõimet. Eelnõu sõnastust on vaja täpsustada ka sõnnikuaunade lubatud paigutamise koha osas.
Lisaks räägiti ka loomade karjatamisest veekogude ääres. Veeseaduse tähenduses on karjatamine majandustegevus ja seetõttu veekogude ääres keelatud. Looduskaitseseadus lubab aga karjatada veekogude ääres asuvatel poollooduslikel karjamaadel, kui neile aladele on kehtestatud kaitseeeskiri.
Maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva tänas Lihaveisekasvatajate Seltsi esindajaid ettepanekute eest. Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjoniks on keskkonnakomisjon, kes kõiki laekunud ettepanekuid menetlemise käigus arutab. Eelnõule saab muudatusettepanekuid esitada kuni 24.04.2013.
 

Tagasiside