Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni tänasel ühisistungil oli arutusel Riigikontrolli kontrolliaruanne „Peipsi järve seisundi parandamise meetmete tulemuslikkus“, mida tutvustas Riigikontrolli tulemusauditi osakonna auditijuht Airi Andresson. Lisaks osalesid peakontrolör Tarmo Olgo, ning vanemaudiitorid Maidu Lääne, Matis Mägi ja Viire Viss. Kuna auditiga tehti mitmeid soovitusi Keskkonnaministeeriumile ja Põllumajandusministeeriumile, osalesid arutelul ka Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Rannik.

Kontrolliaruandest selgus, et väga suure osa inimtekkelisest reostusest Peipsi järve valgalal moodustab põllumaade hajukoormus. Nii näiteks lämmastiku reostuskoormusest 90% pärineb põllumajandusest, fosfori puhul on see näitaja 68%. Samas tõdeti, et Eesti veeseadus on üks EL rangeimaid, samuti on karmid nõuded ka väetiste kasutamisel. Eesti põllumehed külvavad väetist kordades vähem kui kolleegid teistes liikmesriikides. Kui püüda veelgi vähendada väetamisest tulenevat koormust siseveekogudele, peaks Eesti täielikult üle minema mahepõllumajandusele.
Samas on Peipsi järve valgala nii Eesti Vabariigi kui Vene Föderatsiooni poolel, seetõttu pole erinevatest seirepõhimõtetest tulenevalt võimalik täpselt hinnata, kui suur on kummagi riigi põllumajanduse osa järve reostuses. Riigikontrolli esindajad tõid välja, et Vene pool tegi auditi koostamisel väga head koostööd. Samuti hinnati väga heaks kahe riigi koostööd järve seisundi pideval jälgimisel. Moodustatud on kahepoolne töögrupp, mida juhatab Keskkonnaministeeriumi kantsler R. Annus.
Ministeeriumite esindajate arvamus oli, et veelgi rangemate keskkonnanõuete kehtestamine põllumeestele ei ole põhjendatud, pigem tuleb rohkem tähelepanu pöörata kehtivatest nõuetest kinnipidamise kontrollimisele. K. Ranniku sõnul püüab Põllumajandusministeerium edaspidi rohkem ühildada veemajanduskava ja maaelu arengu kava nõudeid, ehkki nimetatud dokumentide menetlemistähtaegade erinevuse tõttu neid täielikult vastavusse viia ei saa. Samuti võib järgmisel finantsperioodil kaaluda maaelu arengu kava keskkonnameetmete mõju hindamist veemajanduskavapõhiselt.
 

Tagasiside