Riigikogu analüüsis neljapäevasel istungil olulise tähtsusega riikliku küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni rakendamist, keskendudes Eesti kodanikuühiskonna arendamise ja kodanikuaktiivsuse elavdamise temaatikale.

Põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang käsitles oma ettekandes sotsiaalse kapitali olukorda Eestis. Heade näidetena tõi Lang esile Kaitseliidu, Tallinnas tekkinud asumiseltsid ja külaseltsid. „Minu Eesti on kõrgeltarenenud vabakonnaga maa,“ ütles Lang. „Kindlasti võiks vabakonda tänasest kordades rohkem usaldada, seda ka riigivalitsemises. Ma ei räägi kaasamisest, see on tavapärane. Ma räägin pigem sellest, et vabakonda võiks usaldada ka korrakaitseliste riigi ülesannete täitmisel,“ ütles Lang ja lisas, et Eesti õiguskord annab selleks suurepärase võimaluse halduslepingute sõlmimise näol.

Langi hinnangul on meil dilemma, kas arendada põhiseaduslikku esindusdemokraatiat ühiskonna suurema sidususe poole või teha radikaalne reform otsedemokraatia suunas.

Siseminister Hanno Pevkur tõi oma ettekandes esile vabatahtlike tähelepanuväärset rolli Eesti ühiskonnas. Uuringust „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013“ selgus, et iga kolmas Eesti elanik on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses. Pevkuri sõnul on see näitaja võrreldav Euroopa Liidu keskmisega.

Siseminister rõhutas, et tulumaksuseaduse muudatustega muutub järgmisest aastast vabatahtlike kaasamisega seotud kulude hüvitamine selgemaks.

Pevkur näeb kaasamist otsustuste tegemisse mõlemalt poolt vastutustundliku protsessina. „Usun, et aasta-aastalt oleme siiski liikunud vabaühenduste kaasamisega seonduvalt positiivses suunas, kuid selleks, et see kujuneks enesestmõistetavaks normaalsuseks, on vaja jätkuvalt ühist ja süstemaatilist tööd,“ ütles Pevkur.

Pevkur tutvustas ka kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020, mis on kavas valitsusele esitada järgmise aasta alguses. Arengukava seab eesmärgiks, et Eestis oleksid tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud.

Vabatahtliku tegevuse edendaja ja filmiprodutsendi Artur Talviku hinnangul on vaja tänases kodanikuühiskonnas üle saada nii-öelda klaaslaest, mis takistab kogukondadel sekkuda poliitikakujundamisse. Selle üks põhjustest on Talviku meelest usaldamatus.

Talvik pidas oluliseks subsidiaarsuse printsiipi Euroopa Liidu aluslepingu artiklis 5, mille järgi peaks otsuseid tegema võimalikult madalal tasemel. „Subsidiaarsusprintsiipi me peame meeles, kui me suhtestame Eesti riiki Euroopa Liiduga, aga me unustame selle ära siseriiklikult. Otsustamise tasemed liiguvad kogu aeg kõrgemale, kaugemale rohujuure tasandist,“ ütles Talvik.

Talvik märkis, et tugev kodanikuühiskond tegutseb vabast tahtest ning rahastab ennast ise. Ta tegi Riigikogule ettepaneku arutada võimalust, et kodanikud saaksid suunata teatud protsendi oma tulumaksust ühingutesse, mis nende kogukonda tugevdavad või nende turvalisust tagavad.

Läbirääkimistel võtsid sõna Siim Kiisler, Inara Luigas, Andres Herkel, Paul-Eerik Rummo, Mihhail Korb ja Aivar Riisalu.

Riigikogu stenogrammi vaata siit

Fotod istungilt 

Seotud uudis:

16.09: Põhiseaduskomisjoni, sotsiaalkomisjoni ja kultuurikomisjoni avalik istung kodanikuühiskonna arengust 

Riigikogu pressiteenistus

Kati Varblane, 631 6353, 51 69152
[email protected]