Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 „Kui soovime, et Eesti oleks tugev riik, siis peaksime hoolt kandma ka selle eest, et noored, laiemalt aga kõik riigi elanikud, oleksid hästi ette valmistatud teadlikuks kodanikuks olemisele,“ tõdes Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste kultuuri- ja põhiseaduskomisjoni ühisel avalikul istungil, kus luubi all oli kodanikuhariduse andmine koolis ja väljaspool seda.

„Riik ja rahvus on nii tugevad kui on tema kodanikud,“ lausus Maruste. Kui Riigikogu kiidab heaks põhiseadust muutva ja valimisiga alandava eelnõu, lisandub valijate sekka suur grupp koolis käivaid valijaid. „Peame üle vaatama noorte ühiskonna- ja kodanikuõpetuse, eriti selle metoodika, et suunata õpilasi koolis ühiskonnas toimuva üle enam mõtlema, arutlema ja osalema“, lisas ta.

Kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik leidis, et noorte osalemine noorteorganisatsioonides on väga tähtis, sest see aitab neil kasvada aktiivseteks kodanikeks. Ta lisas, et ka riik peab leidma viise, kuidas äratada noorte huvi ühiskondlike protsesside vastu ning et valimisea alandamine kohalike volikogude valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale on samm selles suunas.

Istungil ettekande teinud haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovki märkis, et Eesti kool peaks enam suunduma sinna, et erinevaid aineid õpetataks rohkem üksteisega seotult ja et õppeprotsess soosiks enam iseseisvat tegutsemist.

Ossinovski sõnul on Eesti kool väga tugevalt suunatud akadeemiliste teadmiste edasi andmisele ning vähem keskendub koolilapse kasvatamisele inimeseks ja kodanikuks.  Ta lisas, et kool on väga suletud ning liiga vähe on suhtlust kooli ja kodu ning kooli ja ühiskonna vahel.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees Madis Somelar andis istungil ülevaate, milliseid plusse ja miinuseid näevad õpetajad valimisea alandamises ning rääkis õpetajate ettevalmistatusest ühiskonnaõpetuse andmiseks.

Õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Lele Luup lausus, et noored ei saa koolis head ülevaadet riiklike institutsioonide toimimisest. Samuti tõdes ta, et noori häirib õppeainete vähene integreeritus ning vähene praktiline töö tundides.

Skautide ühingu peaskaut Kristjan Pomm rääkis kodanikuharidusest ja noorsootööst skaudiliikumise näitel. Narva noorteparlamendi spiiker Tatjana Klimenko kirjeldas, kuidas töötab Narvas noorteparlament, mida see noortele tähendab ja kui aktiivselt noored selles kaasa löövad.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu juhataja Maris Jõgeva märkis, et kodanikuks olemise oskuste kujunemiseks on väga oluline, et noored saaksid juba varakult läbi erinevate kooliväliste organisatsioonide kätte tunde, mis tähendab vastutuse võtmine ja otsuste kujundamine.

Fotod istungist

Riigikogu istungite, komisjonide avalike istungite ja teiste Riigikogus toimunud ürituste salvestisi saab vaadata siit.

Urmas Seaver, 631 6352, 50 39907
urmas.seaver@riigikogu.ee
17.11.2014

Tagasiside