Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kultuurikomisjon külastas 18. oktoobri 2012 istungil Tallinna Ülikooli, kus Tallinna Ülikooli akadeemiline prorektor Priit Reiska, arendusprorektor Eve Eisenschmidt ja dotsent, õppejõudude mentor Katrin Poom-Valickis andsid ülevaate sealsest õpetajahariduse korraldusest.

Eve Eisenschmidti sõnul tuleb õpetajahariduses vaadelda kolme võrdväärselt olulist osa – õpetaja esmaõpet, õpetaja kutseaastat, mille jooksul toimub kohanemine õpetajakutsega ning tegevõpetaja eneseanalüüsi ja pidevat arengut võimaldavat täiendõpet. 

Priit Reiska sõnul on õpetajahariduse üheks oluliseks probleemiks, et pärast kolmeaastast bakalaureuseõpet valib liiga väike hulk aineõpetust õppinud tudengitest õpetajakoolituse magistriõppe. Üliõpilane, kes siiski otsustab magistriõppe kasuks, peab sisuliselt kahe aasta jooksul kujunema õpetajaks. Nende kitsaskohtade tasandamiseks on Tallinna Ülikooli õpetajahariduse arendustegevuses välja töötatud mitmeid meetmeid: 24 ainepunktise mahuga õpetajakoolituse pakkumine bakalaureusetaseme tudengitele, et suurendada nende tudengite hulka, kes teadlikult valiksid magistriõppe tasemel õpetajahariduse; õpetajakutse populariseerimine tudengite ja gümnasistide hulgas ( näiteks õppeaine “Õpingud ja karjäärivõimalused haridusvaldkonnas”); tehnoloogia rakendamist toetava õppeaine arendamine; praktika osakaalu suurendamine. Arendamisel on reaalainete õpetaja õppekava mudel (RÕÕM) ning pedagoogilise praktika mudel praktikakoolides. Haridusinnovatsiooni keskusesse koondatakse didaktikaõpingud ning toimub ülikooli õppejõudude koostöö ülikooliväliste partneritega (kohalik omavalitsus, koolid, koolijuhid jne) uute arendusprojektide, õppemetoodika ja õppevara väljatöötamisel.  

Arutelu käigus küsiti õpetajahariduse lõpetajate kutsekindluse kohta. Tallinna Ülikool on kutseaasta raames analüüsinud, kui palju lõpetajatest õpetajatena tööle asub (ca 70 – 80%) ning kui palju neist on 3-5 aasta pärast endiselt õpetajana ametis (ca 70%). Küsiti ülikooli õppejõudude kaadri jätkusuutlikkuse kohta. Tallinna Ülikooli õppejõudude koosseis on tugev, tööle on võetud välisprofessoreid ning järelkasvu tuleb doktoriõppest. Huvituti veebiõppe meetodite õpetamisest. Õpetajahariduses on eraldi õppeaine õpikeskkonnast ja selle kujundamisest. IT valdkonnas on Tallinna Ülikoolil kindel roll õpitarkvara ja -keskkonna loojatena. Arutleti õpetajakutse võimalike arengute ning kutsestandardi ja-eksami arendamise hetkeolukorra üle. 

Arutelu kokkuvõttes toodi välja mitmed teemad, mis vajavad edasist analüüsi ja lahendusi. Praktika roll õpetajahariduses peab suurenema, kuid selleks on vaja välja arendada praktikakoolide võrgustik koos koolide ja praktikajuhendajate lisarahastamisega. Õpetajaharidus ja selle rahastamine  peaks olema riigi üks prioriteete, vastasel juhul on keeruline jõuda heade tulemusteni teistes prioriteetsetes valdkondades (näiteks loodus- ja täppisteadustes, tehnikas ja tootmises jne). Õpetajahariduse tudengite toetamine erialastipendiumidega võiks tõsta selle eriala populaarsust. Tegevõpetajatele täiendkoolituse pakkumine peab olema mõtestatud ning riigil peaks olema selles suunav roll. 

Tallinna Ülikoolis toimunud arutelu oli üks parlamentaarsete kuulamiste reas, mille eesmärk on ette valmistada õpetajahariduse oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelu Riigikogu täiskogus novembrikuus.

 

Eve Eisenschmidti ettekanne
E-post: eve.eisenschmidt@tlu.ee

 

Vaata lisaks seotud uudiseid:

09.10:Kultuurikomisjon tutvus õpetajahariduse praktika tõhustamise võimalike stsenaariumidega

25.09: Kultuurikomisjon tutvus Tartu Ülikooli õpetajahariduse hetkeolukorra ja tulevikuplaanidega

24. 08: Kultuurikomisjon külastas Narvat

8. 06: Urmas Klaas: õpetajakoolituse arendamine on riigile ülioluline

Info:
Angelika Berg
Nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
E-post: Angelika.Berg@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside