Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Vastuseks kultuurikomisjoni esitatud küsimustele kõrgharidusreformi mõjude kohta tutvustas haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tänasel istungil analüüse kõrgharidusõppe rahastamisest ja üliõpilasele õppekava 30 ainepunkti täitmise nõude sidumisest õppekulude hüvitamisega. 

Jaak Aaviksoo sõnul on rahastamisreformi muudatustega kaasneva eraraha mahu järsku vähenemist kavandatud paaril esimesel aastal tasandada täiendavate riigieelarveliste vahendite planeerimisega. Seejärel peaksid ühiskondlike suundumuste selginemine ja ülikoolide sisesed struktuurimuudatused koostoimes võimaldama ülikoolidel oma rahavoogude muutusi katta. Samas tuleb silmas pidada, et eraraha osa kõrghariduse õppekuludest on juba praegu erinevatel põhjustel pidevas vähenemistrendis. Rahastamisreformi eesmärgiks on täiendava riigieelarvelise rahastamise kaudu vältida erasektorist tuleneva nõudluse vähenemise tagajärjel tekkida võiva kõrghariduse alarahastamist. Kõrvaltagajärjena peaks eelnõuga seni ülikoolides õppevaldkonniti ebavõrdselt jaotatud riigieelarveline ja eraraha ülikoolisiseselt ühtlustuma.

Õppekava täies mahus täitmise nõude mõjusid kommenteerides tõi minister välja, et praegu täidab riigieelarvelistel kohtadel õppivatest üliõpilastest selle nõude umbes 50 % (riigieelarvevälistel kohtadel õppivatest üliõpilastest umbes 30 %). Hinnanguliselt kavandatakse, et uue regulatsiooni korral on õppekava täies mahus täitvate üliõpilaste arv umbes 60 %. Ministeerium on seisukohal, et kõrgemate nõuetega välised reeglid motiveerivad üliõpilasi täiskoormusega õppimisele.

Minister ei seosta õppekava täitmise nõuet õppimise kõrvalt töötamisega (miinimumkoormusega saab töötada ka täiskoormusega õppes). Üliõpilase soov töötamise kõrvalt õppida / õppimise kõrvalt töötada on tema valik, millega ülikooli tulles peab ta ka arvestama, määratledes end koheselt osakoormusega õppijaks. Viimane toob aga kaasa osalise õppekulude hüvitamise kohustuse võimaluse.

Õppekohtade täitmisel peab ülikool kehtestama kõikidele õppida soovivatele isikutele ühesugused nõuded (lävendi). Samuti peab ülikool kehtestama ühtse ja arusaadava õppeteenustasu määramise korra, milles võidakse näha erisusi nii õppevaldkonniti kui ka õppekava täitmise nõude madalama täitmise võimalust võrreldes seadusega.

 

 

Tagasiside