Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kultuurikomisjon arutas 8. septembri 2014. a istungil autoriõiguse seaduse muudatusi (697 SE), millega luuakse mäluasutustele võimalus oma kogudesse kuuluvaid orbteoseid õiguspäraselt kasutada. Vabariigi Valitsuse alatatud eelnõu tutvustasid justiitsminister Andres Anvelt ja Justiitsministeeriumi nõunik Kärt Nemvalts.

Orbteose puhul on tegemist trükise, audiovisuaalse teose või fonogrammiga, mille autori kohta puuduvad andmed või ei ole autorit leitud. Kehtivas autoriõiguse seaduses puudub igasugune võimalus orbteoseid kasutada, sest autoriõiguse üldpõhimõtte järgi on teose kasutamiseks vajalik autori nõusolek. Muudatuse kaudu tekib mäluasutustel võimalus registreerida orbteos üle-Euroopalises registris. Seejärel tekib mäluasutusel õigus oma kogusse kuuluvat teost või fonogrammi avalikes huvides kasutada, tehes teose kultuurilistel ja hariduslikel eesmärkidel kättesaadavaks või reprodutseerides seda säilitamise või taastamise eesmärgil. Registreerimise eelduseks on eelnevalt läbi  viidud hoolikas otsing, mille kaudu püütakse igal viisil teose autorit leida.

Tutvustusele järgnenud arutelul küsiti, kas orbteoseid on lubatud teaduslikel, hariduslikel ja informatsioonilistel eesmärkidel tsiteerida, refereerida, illustreeriva materjalina või muul mitteärilisel eesmärgil või isiklikeks vajadusteks kasutada (teose vaba kasutuse vormid autoriõiguse seaduse IV peatükis). Selgituse järgi ongi selliste võimaluste tekkimise näol tegemist olulise arenguga. Teose vaba kasutuse tingimuseks on, et teos on eelnevalt õiguspäraselt avaldatud. Orbteosed on seni olnud kogudes hoiul ilma igasuguse juurdepääsuta, sest autori nõusolekuta pole neid olnud võimalik avaldada. Orbteose tuvastamise ja registreerimise kaudu on mäluasutusel võimalik orbteos nüüd kättesaadavaks teha ja seeläbi loetakse, et orbteos on samuti õiguspäraselt avaldatud.

Arutelul küsiti, kas orbteoste direktiiv, mis on seadusemuudatuse aluseks, on avatud edasisteks muudatusteks. Tegemist on 2 aastat tagasi vastu võetud direktiiviga, mille eesmärk on tagada autorita teoste säilitamine ja kultuuripärandiga tutvumise võimaluse loomine. Kasutusvõimaluste suurendamise kallal praegu ei töötata. Eesti väljendas direktiivi väljatöötamisel küll soovi, et teoste hulk, millele orbteoste reegleid kohaldatakse, oleks laiem (sooviti laiendamist ka fotodele), kuid see ei leidnud esialgu direktiivis kajastamist ning võiks vajada edaspidi üle vaatamist.

Direktiiv ei sätesta mingit tähtaega, millest alates avaldatud teoseid saab orbteoseks tunnistada. Arutelus juhiti tähelepanu, et nõukogude perioodil loodi suurel hulgal teoseid, mille autoreid ei fikseeritud. Eelnõu koostajate sõnul aitab selles küsimuses nõue, et orbteoseks saab tunnistada teose alles siis, kui on läbitud põhjalik otsing ning autoritele puuduvad igasugused viited.

Lisaks uuriti muudatusega kaasnevat uute töötajate vajadust. Muudatus toob kaasa orbteoste registreerimise eest vastutavas Justiitsministeeriumis ühe töötaja lisandumise. Mäluasutuste tööjõuvajadus selgub sõltuvalt sellest, millises mahus asutused soovivad hakata orbteoste tuvastamise ja registreerimisega tegelema, kuivõrd tegemist ei ole kohustusliku tegevusega.

Kultuurikomisjon otsustas viia eelnõu Riigikogu täiskogusse esimesele lugemisele kolmapäeval, 17. septembril. Pärast esimese lugemise lõpetamist saab eelnõule 5 tööpäeva jooksul esitada muudatusettepanekuid.

 

Komisjoni esindaja:
Tiina Lokk-Tramberg
Kultuurikomisjoni liige
Eesti Reformierakonna fraktsioon   
Telefon: 6316610
E-post: Tiina.Lokk@riigikogu.ee
 

Vastutav nõunik:
Angelika Berg
Nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
E-post: Angelika.Berg@riigikogu.ee

 

 

 

 

Tagasiside