Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kultuurikomisjon tegi 19. novembri 2012 a istungil otsused Riigikogust ja huvigruppidelt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute kohta.  Eelnõu eesmärk on luua üliõpilastele riiklik vajaduspõhine õppetoetus, mis toetab majanduslikult ebasoodsamas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele, nende edukaid õpinguid ja õppekava nominaalkestusega läbimist.

Seaduseelnõu kohaselt on üliõpilasel õigus vajaduspõhisele õppetoetusele, kui tema keskmine sissetulek kuus iga pereliikme kohta ei ületa igaks aastaks riigieelarvega kehtestatud vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäära. 2013.aastal on nimetatud ülemmääraks kavandatud 280 eurot.

Kultuurikomisjoni ettepanekul kehtestatakse üliõpilase keskmise sissetuleku osas kolm vahemikku, millele iga-aastase riigieelarvega kehtestataks vastavalt kolm õppetoetuse suurust. Üliõpilane saab toetust vastavalt sellele, missuguses vahemikus on tema keskmine sissetulek. Toetust kavandatakse riigieelarvega 2013. aastal liigendada järgmiselt: kui sissetulek pereliikme kohta  ei olnud suurem kui 70 eurot kuus, siis on toetuseks 220 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta jäi vahemikku 70,01-140 eurot, siis toetuseks 135 eurot kuus; kui sissetulek pereliikme kohta oli vahemikus 140,01-280 eurot kuus, siis on toetuseks 75 eurot kuus. Üle 280 eurot sissetulekuga toetust ei saa. Ettepaneku diferentseerida vajaduspõhised õppetoetused vastavalt üliõpilase keskmisele sissetulekule tegi komisjonile ka Üliõpilaskondade Liit ja seda lähenemist on toetanud Rektorite Nõukogu.

Eelnõu kohaselt loetakse üliõpilase vanemad, alaealised või kuni 26 aastased õppetoetust saavad õed, vennad, poolõed ja poolvennad tema pereliikmeks kuni 26nda eluaastani arvestusega, et kõrghariduse omandamisel on üliõpilane oma perega seotud. Eelnõus on arvestatud kolm aastat  bakalaureuse- ja kaks aastat magistriõpinguid ning võimalik akadeemiline puhkus. Kultuurikomisjoni ettepanekul alandati seda vanusepiiri 24 eluaastale, toetades lähenemist, et üliõpilane loetakse oma vanematest eraldi perekonnaks alates 25ndast eluaastast. Sama ettepaneku on eelnõule teinud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Ettepanekut toetab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Eelnõu kohaselt loetakse vajaduspõhised õppetoetused toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetulekute hulka. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele ei arvata toimetulekutoetusel sissetulekute hulka ühekordseid riigi- või kohaliku eelarve vahenditest makstud toetusi, puuetega inimeste sotisaaltoetusi, riigi tagatisel antud õppelaenu ega tööturuteenuste ja- toetuste  seadusel alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust. Kultuurikomisjon teeb ettepaneku täiendada nimetatud loetelu vajaduspõhiste õppetoetustega. Vajaduspõhine õppetoetus on mõeldud üliõpilase kõrghariduse omandamisega seotud kulude katteks, mitte kogu perekonna toimetuleku toetamiseks.

Kultuurikomisjon otsustas esitada eelnõu 5. detsembri täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks, ettepanekuga teine lugemine lõpetada.

Eelnõuga seotud materjale vaata siit

 

Komisjoni esindaja:
Priit Sibul
Kultuurikomisjoni liige
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige
Tel: 6316659
E-post: Priit.Sibul@riigikogu.ee
 

Vastutav nõunik:
Atko-Madis Tammar
Kultuurikomisjoni nõunik
Tel: 6316482
E-post: atko-madis.tammar@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside