Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kultuurikomisjon külastas 14. jaanuaril 2014 Tallinna Ülikooli, kus kohtus rektori Tiit Landi, arendusprorektori Eve Eisenschmidti, teadusprorektori Katrin Niglase ja kantsler Peep Jonasega. Tutvustati ülikooli instituutide ja kolledžite koosseisu, üliõpilaste, õppejõudude ja õppekavade arvnäitajaid ning teadustegevuse valdkondi ja tulemusi. Anti ülevaade ülikoolilinnakust.  

Komisjoni liikmed küsisid kõrgharidusreformi rakendumise kogemuse kohta. Ülikooli esindajate sõnul on üheks keskseks teemaks ülikoolidevaheliste vastutusvaldkondade kokkuleppimine. Teine oluline teema on ülikooli rahastamine. Ülikoolisisene rahastamine on viidud kooskõlla ministeeriumiga sõlmitud tegevustoetuse eraldamise lepingu alustega ning valmistutakse tulemusnäitajapõhisele rahastamisele üleminekuks (riiklikul tasandil rakendub see täielikult 2016. aastast). Küsiti, millised on tasuta kõrghariduse rakendumise mõjud üliõpilaste käitumisele, kuid ülikooli esindajate sõnul on neid esialgu keeruline välja tuua. Peeti oluliseks, et edukalt rakenduks erialastipendiumide süsteem, mis võimaldaks suunata kõrgel tasemel gümnaasiumilõpetajaid valima näiteks õpetajaharidust. Ülikool teeb koostööd ettevõtjatega, et tööandjad toetaksid erakapitali stipendiumidega oma töötajate kõrgharidusõpinguid. Kõrghariduse rahastamismudeli kitsaskohaks peeti, et see ei arvesta amortisatsioonikomponendiga ja sellele on tähelepanu juhtinud enamik ülikoole.

Komisjoni liikmed huvitusid välistudengite päritolumaadest. Tallinna Ülikoolis õpib ligi 550 välistudengit (ca 5,5% tudengite üldarvust), kellest enamus on lähiriikidest (Soome, Läti, Venemaa), aga ka USAst, Saksamaalt, Hispaaniast ja Portugalist. Hiljutised välismaalaste seaduse muudatused küll leevendasid välistudengite elamis- ja õppimislubadega seotud protseduure, kuid rahvusvahelistumise soodustamiseks tuleks seaduse tingimusi veelgi üle vaadata. Oluliseks peeti doktorandi tähtajalise elamisloa tingimuste lihtsustamist.  

Ülikooli esindajad tundsid muret teaduse rahastamise olukorra üle, eriti humanitaar- ja sotsiaalvaldkonnale eraldatava teadusraha proportsiooni üle, mis Eestis on 10-11% teaduse rahastamise vahenditest, samas kui Euroopa teadusprogrammis Horizont 2020 püüeldakse kuni 19%-lise osakaaluni. Komisjoni esimees Urmas Klaas kinnitas, et on palunud teaduse rahastamise osas ülevaadet Eesti Teadusagentuurilt.

Tallinna Ülikool on asunud välja töötama oma arengustrateegiat järgmiseks perioodiks ning peab seejuures eriti oluliseks ülikooli tegevusfookuste täpsustamist. Kaalumisel on keskenduda haridusuuenduste väljatöötamisele, digikeskkonna (sealhulgas digimeedia) edendamisele ning terve ja säästva eluviisi käsitluste arendamisele, pidades oluliseks kõigi nende valdkondade omavahelist seostamist ja koostööd.

 

Lisainformatsioon:
Angelika Berg
Tel: 6316483
E-post: angelika.berg@riigikogu.ee

 

 

 

 

 

 

Tagasiside