Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Istungil osalesid rektorid Anneli Kannus (Tartu Tervshoiu Kõrgkool), Enno Lend (Tallinna Tehnikakõrgkool), Heiki Lindpere (Eesti Mereakadeemia), Jaan Tamm (Eesti Lennuakadeemia, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esimees), Lauri Tabur (Sisekaitseakadeemia), Valvo Paat (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool) ja Ülle Ernits (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool) ning SA Eesti Rakenduskõrgkoolid juhatuse esimees Mati Lukas

Rakenduskõrgkoolide rektorid tõid välja, et kõrgharidus vajab muudatusi, kuid Haridus- ja Teadusministeeriumis väljatöötatud eelnõu mõju- ja riskianalüüsid on puudulikud, samuti on rahastamisalused ebaselged, eelkõige tulemuslepingutega seonduvalt. Kuigi rakenduskõrgkooli diplomiõpe on võrreldav ülikooli bakalaureuseõppega, rahastatakse rakenduskõrgkoole ebavõrdselt võrreldes ülikoolidega.

Rakenduskõrghariduse eripära on praktika suurem osakaal õppekavades. Rakenduskõrgkooli rektorite sõnul oleks õigem eelnõus aluseks võtta õppe- ja praktikaperioodide paindlikuma ühendamise võimaldamiseks semestripõhise arvestuse asemel õppeaastapõhine arvestus (näiteks Eesti Mereakadeemias kestab praktika 12 kuud). Mitmetes rakenduskõrgkoolides on tavapärane omal erialal töötavate üliõpilaste suur osakaal (näiteks tervishoiu valdkonnas). Muutumas on ka üliõpilaste vanuseline struktuur ja silmas tuleb pidada, et eelnõuga ei tehtaks takistusi elukestvale õppele. Kõrgkooli tullakse õppima nii tööalase karjääri pärast kui ka soovist õppida uut eriala, kus on suurem tõenäosus leida tööd kas Eestis või mõnes välisriigis. Karjääri tõttu edasiõppijad on motiveeritud rohkem ka oma raha eest õppima (näiteks Sisekaitseakadeemias õpivad üle poolte üliõpilaste riigieelarve välistel õppekohtadel).

Istungil jäi kõlama, et eelnõuga ei ole piisavalt arvestatud rakenduskõrgkoolide erisusi ning eelnõuga soovitavad muudatused ja eesmärgid on rakenduskõrgkoolidele ebaselged.

 

 

Tagasiside