Kultuurikomisjon tutvus 28. jaanuari 2013 istungil Eesti seisukohtadega, mis on koostatud Euroopa Liidu Nõukogu soovitusele võtta menetlusse noortegarantii loomise eelnõu.

Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Karin Kuum andis ülevaate noortegarantii loomise ettepaneku, soovituste esitamise ning soovituste vastuvõtmise ajakavast ning noortegarantii kolmest peamisest meetmest – töökoha, haridustee jätkamise ning praktikavõimaluse pakkumisest.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Aare Vilu tõi välja, et Eesti on mõndagi väljapakutut juba avatud noortekeskuste kaudu praktiseerinud. Avatud noortekeskused on viimase kolme aasta jooksul tegelenud tulevase noortegarantii meetmete sihtgruppi kuuluvate noorte seire ning töötuse ennetamisega. Lisaks on Sotsiaalministeerium ning Haridus- ja teadusministeerium alates 2012. aasta märtsist koostamas ühist kava noorte töötusega tegelemiseks. Kava  on üles ehitatud konkreetse noore seisukohast, et kavandatavad meetmed oleksid toeks ja rakendatavad igal üksikul ja erineval juhul. Eestil on ka väga hea kogemus karjääriteenuste vallas, mida tasub tutvustada ka Euroopas.

Komisjonis toimunud arutelu üheks keskseks küsimuseks kujunes, et kui Euroopa Nõukogu algatuse eesmärgiks on suurendada noorte tööhõivet ning Eesti seisukohad toetavad varase sekkumise arendamist, siis kas üldine seadusandlik baas toetab sellist algatust? Tekkis küsimus, kas Eestis on üldse piisavalt võimalusi noortele, sealhulgas alaealistele varase töökogemuse tekkimiseks? Kultuurikomisjon otsustas küsida Sotsiaalministeeriumilt noorte töötamise õiguslike aluste analüüsi ning teha Riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku selleteemaliseks ühiseks aruteluks.

Teine teema, mille ümber arutelu koondus, oli Eesti soovitus täiendada noortegarantiid ennetusmeetmetega, mis suurendavad noorte tööhõivevalmidust juba enne kooli lõpetamist ning noorsootöö ja mitteformaalse õppe tähtsust töötuse ennetuses. Komisjoni liikmed leidsid, et haridussüsteemis toimuv ennetustöö pole oluline mitte ainult üleminekuklassides, vaid õpet läbivalt (tugispetsialistide tähtsus). Siinkohal tõdeti, et pelgalt tööturumeetmetest ei piisa noorte probleemide lahendamiseks, sest arvestatav hulk koolist lahkunud tööle mittesiirdunud noortest ei jõua kunagi töötukassasse. Selliste noorte leidmisel ja nõustamisel on suur roll noorsootöötajatel. Seepärast tuleb noorte töötuse ennetamist arendada mitmekülgses koostöös – nõustamine ja tugi koolis, noorteseire ja noorsootöö koolivälisel ajal ning tööturumeetmed registreeritud töötutele. Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöö selles osas on väga kiiduväärt.

Komisjon peab väga oluliseks Eesti seisukohta, et noortegarantii ja selle raames kasutatavad rahalised vahendid oleks suunatud toetama Eestis juba olemasolevaid meetmeid, mis on praktikas edukaks osutunud ning milliste tugevdamine ja järjepidevuse tagamine on väga oluline (näiteks varane karjääri- ja muu nõustamine, tugispetsialistide teenus jne).

Komisjon otsustas toetada Eesti seisukohti Euroopa Liidu algatuse suhtes ja edastada sellekohane arvamus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile.

Vaata dokumente:
Euroopa Liidu Nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta;  
Seletuskiri;
Eesti seisukohad.

Lisainformatsioon:
Angelika Berg
Nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
E-post: [email protected]