Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjon arutas 25. märtsil 2014. a haridusvaldkonna ekspertidega Tallinna ülikoolis PISA ja PIAAC uuringute tulemusi. Kuigi uuringutest võib järeldada, et Eesti haridus on maailmas konkurentsivõimeline, leiti kohtumisel hariduspoliitikas lahendust vajavaid murekohti.

„Kultuurikomisjon tunneb muret, kas elukestva õppe strateegia saab konkreetsed tegevuskavad konkreetsete indikaatoritega. Strateegia ei tohi jääda pelgalt dokumendiks ning selle elluviimisel tuleb rohkem koostööd teha õpetajate, koolijuhtide, lapsevanemate ja õpilastega,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas.

Tallinna ülikooli ekspertide selgituste kohaselt Eesti kool ei vaja revolutsiooni. Vaja on rahulikku ja kindlat uuenemist, mille märksõnadeks on paindlikum ja kaasavam õppimine, õpetajale väärikas positsioon ühiskonnas, kõiki puudutav digipööre ning kooli ja päriselu parem sidumine.

Tallinna ülikooli professor Mati Heidmetsa sõnul nii PISA, PIAAC kui ka teised rahvusvahelised haridusvõrdlused osutavad, et Eesti õpetajad on valdavalt nn „teadmiste otseülekande“ traditsiooni kandjad. Mõtestamise, reflektsiooni ja kriitilise vaate asemel domineerib äraõppimine. Ka ei paku Eesti kool piisavalt individualiseeritud õpimudeleid, ei arvesta õpilaste erinevusi võimekuses ja õpistiilides. Tulemuseks on tugev keskmine ja head teadmised, aga vähe tippe ning kesised oskused ja julgus neid loovalt kasutada.

Arutelu käigus rõhutati, et muudatuste läbiviimise toetamiseks on oluline muudatustele fokuseeritud ja sidustatud täiendõppesüsteemi väljaarendamine nii õpetajate, koolijuhtide kui täiendkoolitajate vajadusi silmas pidades. Õpetaja pingutusi õpet kaasavamaks ja tehnoloogiliselt mitmekesisemaks muuta peab toetama kompetentne ja võimekas koolijuht. Haridus- ja teadusministeeriumi esindajate sõnul on muudatuste läbiviimise toetamiseks ettevalmistamisel uus uuringutel ning kooliaruannetel põhinev välishindamissüsteem.

2012. aasta PISA testi tulemustes on Eesti õpilased matemaatikas ja lugemises maailmas 11. kohal, loodusteadustes aga jagatakse 4.–7. kohta Jaapani, Soome ja Lõuna-Koreaga. Tallinna ülikooli ekspertide hinnangul Eesti õpilaste head hariduslikud tulemused pole andnud piisavat väljundit nn targa majanduse kujunemisse. Eesti inimeste teadmised on maailmatasemel, samas jääme paljudele alla ettevõtlikkuse, loomingulisuse ja innovaatilisuse osas, selgitas Heidmets.

PIAACi uuringu 2013. aastal avalikustatud uuringu tulemused näitavad, et täiskasvanute funktsionaalses lugemisoskuses on Eesti tulemus 7. kohal ja matemaatilise kirjaoskuse poolest 11. kohal. Tehnoloogiarikkas keskkonnas on probleemilahendusoskus ja arvutikasutusoskus madal – 30% Eesti täiskasvanutest ei lahendanud ülesandeid arvutis. Hoolimata sellest, et enamik noortest inimestest kasutab arvutit, on ka äsja kooli lõpetanud noorte probleemilahendusoskused uuringus osalenud riikide teises pooles. Tallinna ülikooli ekspertide hinnangul viitab see võimalusele, et Eesti haridussüsteem ei õpeta piisavalt loovust ja eri oskuste kombineeritud kasutamist uudsetes olukordades.

PISA (Programme for International Student Assessment) on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) algatusel läbiviidav haridusuuring, kus mõõdetakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi. PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) on OECD korraldatud uuring, kus võrreldakse täiskasvanute, st 16–65-aastaste inimeste infotöötlusoskusi.

Istungil osalesid Tallinna ülikooli, haridus- ja teadusministeeriumi esindajad ning haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski.

Fotod istungilt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XII+Riigikogu/Kultuurikomisjon/25032014/

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353; 51 69 152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Tagasiside