Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu kultuurikomisjonis oli täna arutusel Eesti Inimarengu Aruanne (EIA) 2010/2011 keele- ning haridusküsimuste osas. Ettekannetega esinesid EIA peatoimetaja, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin, EIA keelepeatüki toimetaja professor Triin Vihalemm (TÜ) ning hariduspeatüki toimetaja professor Mati Heidmets (TLÜ). Sissejuhatava sõnavõtuga esines aruande autorite nimel SA Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls. Kultuurikomisjoni istungist võtsid osa veel haridusstrateegia 2020 üldkoordinaator Lelo Liive ning Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik Epp Rebane.
 

Marju Lauristini sõnul on käsitletavates valdkondades fookuses keeleküsimused inimarengu tegurina, mida EIA-s kajastatakse esmakordselt ning hariduse näitajad võrdluses teiste Euroopa riikidega (peamiselt Läti, Leedu, aga ka Soome ja Rootsi). Lauristini väitel kuulub Eesti haridusindeksit silmas pidades väga hästi arenenud riikide hulka ning haridusindeksi kõrge väärtus on Eesti inimarengu taseme põhiline kergitaja. Ta lisas, et meie arengu võti peitub muutuste kiiruses ja järjekindluses, poliitika ja majanduse põimingute vältimises ning madalas korruptsioonitasemes, avatuses väliskapitali kiirele juurdevoolule ning tugevas orientatsioonis Põhjamaadele. Vastavalt läbiviidud küsitlusele rõõmustab viimase 20 aasta jooksul toimunud muutuste üle 50 % Eesti elanikkonnast, samas kui Läti vastav näitaja on 23 % ning Leedus 25 %. Lauristin rääkis Eesti mudeli kultuurilisest taustast, arengu takistajatest, aga ka väljakutsetest. „Suurim väljakutse on rahvuslik kestlikkus; üheski Balti riigis ei ole õnnestunud välja kujundada terviklikku poliitikat,“ märkis Lauristin.
Triin Vihalemm rääkis eesti keelest kui kultuuri kesksest elemendist: (keele)poliitikate mõjust ühiskonnas, tulevikuvõimalustest ning eesti keelest kui teisest keelest. Vihalemma sõnul on EIA eesmärk selgitada, kas ja mis tingimustel ning milliste tunnetega keeli Eestis reaalselt kasutatakse. Aruandes vaadeldakse keeleprotsesse kasutaja perspektiivist.
Mati Heidmets, kes keskendus haridusproblemaatikale, nentis, et kõrgete keskmiste näitajate taga on tegelikult hariduse kvaliteedi suur varieeruvus. Heidmets vaatles nii alushariduses osalemist, kui põhihariduse ja kõrghariduse omandamisega seonduvat. Samuti räägiti elukestvast õppest, hariduselu korraldamisest. Heidmetsa väitel on Eestis, erinevalt Lätist ja Leedust, olemas usaldusressurss riigivõimu suhtes, et haridust reformida ja vastu võtta ebapopulaarseid, kuid vajalikke otsuseid.

Ettekannetele järgnes elav arutelu, kus istungil osalenud eksperdid vastasid komisjoni liikmeid huvitanud küsimustele. Kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul jätkatakse haridusteemade aruteluga ka edaspidi – juba homsel (11.10) komisjoni istungil arutatakse koos Rektorite nõukogu esindajatega ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooliseaduse muutmisega seotud küsimusi.

Eesti Inimarengu Aruande arutelu on kavandatud Riigikogu täiskogusse 27. oktoobril.

Riigikogu pressitalitus

Margit Liivoja, 631 6353
margit.liivoja@riigikogu.ee

 

 

Tagasiside