Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Kultuurikomisjon arutas 22.oktoobri 2012 istungil Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu, milles tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele alandada abipolitseinike eesti keele oskuse nõuet C1 tasemelt B1 tasemele.

Eelnõu tutvustas Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin. Istungil osalesid Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo, siseministri õigusnõunik Mariko Jõeorg ja Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna asejuhataja Riina Koolmeister.

Abipolitseinik peab abipolitseiniku seaduse alusel valdama eesti keelt politseiametnikele ettenähtud keeleoskustasemel. Politseiametniku eesti keele oskuse nõude kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega „Avaliku teenistuja, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Määruse kohaselt nõutakse politseiametnikult eesti keele ostust vähemalt C-1 tasemel, välja arvatud erandina loetletud spetsialistid, kelle keeleoskus peab vastama vähemalt B-2 tasemele (noorem- või vanemspetsialistid piiripunktis, kordonis, piirivalvelaeval, valmidusüksuses või Lennusalgas).

Stalnuhhini sõnul on eelnõu eesmärk abipolitseiniku keelenõuete leevendamise abil võimaldada eelkõige Ida prefektuuril tagada nõuetekohaselt avaliku korra kaitse. Tema sõnul võib kaaluda alternatiivse ettepanekuna abipolitseinikule keele oskuse nõude kehtestamist tasemel B-2.

Heinsoo selgitas, et abipolitseinike ja vabatahtlike kaasamine korrakaitsesse on Siseministeeriumi üks prioriteete. Abipolitseinikul on õigus korrarikkumiste korral aktiivselt sekkuda, anda korrarikkumise ennetamiseks või lõpetamiseks suulisi ja kirjalikke korraldusi, korralduste mittetäitmisel hoiatada sunni kohaldamisega ning vajadusel kohaldada vahetut sundi. Teisisõnu, sooritada kõiki esmareageerimist võimaldavaid tegevusi (välja arvatud süüteomenetluse toimingud). Kõik abipolitseiniku tegevused tuleb kirjalikult dokumenteerida ja neid on võimalik vaidlustada. Seega on abipolitseiniku tegevusel õiguslikud tagajärjed ning kõrged nõudmised abipolitseinikele põhjendatud. Abipolitseinikud jagunevad nendeks, kellel on õigus tegutseda koos politseiametnikuga ning iseseisva tegutsemisõigusega abipolitseinikeks. Riigi suund on sotsiaalse turvalisuse tagamiseks ning eriti hajaasustuses suurendada iseseisva tegutsemisõigusega abipolitseinike kaasatust.

Koolmeister lisas, et keeleoskus on mitmeosaline, koondades nii produktiivse osaoskuse, kui passiivse osaoskuse. B-1 tasemel eesti keele oskust ei saa lugeda piisavaks riiklike ülesannete täitmisel. Kui abipolitseiniku üheks kvalifitseerumisnõudeks on keskharidus, siis tuleb silmas pidada, et gümnaasiumide ja kutsekoolide eesti keele õppekava vastab B-2 tasemele, mistõttu tekib vastuolu keskharidusenõude ja B-1 tasemel keelenõude vahel.

Arutelu käigus küsiti, kuidas on korraldatud abistavad keelekursused. Lähtudes abipolitseinike kaasamise prioriteetsusest arendab Siseministeerium neile vabatahtlikele motivatsiooni- ja kompensatsioonimehhanisme ning keelekursused võiksid kindlasti olla üheks toetavaks võimaluseks. Kuna abipolitseiniku seadus jõustus 2010 aastal, pole seni abipolitseinike täiendavat keeleõpet korraldatud.  Täpsustati, kas abipolitseinikke võib suunata tööle piirkonda, kus korrakaitsjatest on suurem puudus. Abipolitseinikud tegutsevad vabatahtlikkuse alusel põhitöökoha kõrvalt ning nende töökorralduses püütakse sellega võimalikult palju arvestada. Ümbersuunamisi võib teha hädaolukorras mingi õnnetuse tagajärgede likvideerimiseks. Küsiti, milline on abipolitseinike arvuline jaotumine. Arvestuslikult on Eestis 650 abipolitseinikku, neist 80 Ida-Viru Politseiprefektuuris. Eesmärgiks on 2015. aastaks saavutada, et Eestis oleks 1000 inimese kohta 1 abipolitseinik. Vabatahtlike kaasamiseks on igas prefektuuris abipolitseinike koordinaator.

Komisjon ei toetanud ettepanekut asendada eelnõus B-1 tasemel keelenõue B-2 tasemel keelenõudega. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku panna eelnõu täiskogu 6. novembri 2012 päevakorda ja eelnõu otsusena mitte vastu võtta.

Eelnõu võeti menetlusse 13. juunil 2012. Riigikogu esimees määras eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja (28.06.2012 kell 16.00). Muudatusettepanekuid võisid esitada üksnes fraktsioonid. Muudatusettepanekuid ei laekunud.

Riigikogu otsuse eelnõu, millega tehakse ettepanek Vabariigi Valitsusele, arutatakse Riigikogus ühel lugemisel. Ettekannetega esinevad eelnõu esitaja ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõppu viiakse läbi muudatusettepanekute hääletamine. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele.

 

Eelnõu materjale vaata siit

 

Eelnõu esitaja esindaja:
Mihhail Stalnuhhin
Riigikogu liige, Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige
Tel: 6316449
E-mail: Mihhail.Stalnuhhin@riigikogu.ee

 

Eelnõu komisjonipoolne esindaja:
Paul-Erik Rummo
Kultuurikomisjoni liige
Tel: 6316575
E-mail: Paul-Erik.Rummo@riigikogu.ee

 

Info menetluse kohta:
Angelika Berg
Kultuurikomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja
Tel: 6316483
E-post: Angelika.Berg@riigikogu.ee

 

 

 

Tagasiside