Esimesena kuulati eraõiguslike rakenduskõrgkoolide seisukohti. Istungil osalesid rektorid Jüri Martin (Euroakadeemia), Margus Kask  (EKB Liit Kõrgema Usuteadusliku Seminar), Valvo Paat (Hotelli- ja Turismikõrgkool),  Meeli Tankler (Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminar) Randar Tasmuth (EELK Usuteaduse Instituut) ja Krista Tuulik (Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor) ning Informaatika ja Arvutustehnika Instituudi AS direktor Ivan Luiska.

 Kuigi eraõiguslikud rakenduskõrgkoolid ei ole eelnõu (89 SE) osas kujundanud ühist arvamust, joonistus arutelus välja selge ühisosa. Leiti, et eelnõu lähtub liigselt avalik-õiguslike ülikoolide huvidest ning erakõrgkoolid on jäänud varju. Eelnõu puudutab eelkõige kõrghariduse rahastamise muudatusi, mitte kõrghariduse kvaliteedi tõstmist. Eelnõuga üliõpilastele seatud 30 ainepunkti täitmise nõue võimaldab ka edaspidi avalik-õiguslikel ülikoolidel ja riiklikel rakenduskõrgkoolidel üliõpilastelt õppekulude hüvitamist küsida.

Samuti peeti oluliseks rõhutada, et eelnõu ei toeta elukestvat õpet. Eraõiguslikes kõrgkoolides on arvestatav osa üliõpilasi, kes ei ole tulnud otse gümnaasiumist ja kelle eripära eelnõu ei arvesta. Samas on ka erakõrgkoolid arvestanud üliõpilaste arvu vähenemisega.

Teisena kuulas kultuurikomisjon Riigikontrolli auditijuht Külli Nõmme, kelle põhisõnum oli, et eelnõuga ei määratleta piisavalt tegevustoetuse lepingu ja selle lisaks oleva tulemuslepingu sisu. Tegevustoetuse leping on oma olemuselt haldusleping, mille olulised tingimused peavad olema seaduses. Eelnõuga soovitakse küll loobuda senisest riikliku koolitustellimuse süsteemist, kuid selle toimet koos olemasolevate tulemuslepingutega ei ole piisavalt analüüsitud. Tegemist on küsimusega, kuidas riik suudab tulevikus tagada riigile oluliste valdkondade kaetust üliõpilastega. Eelnõuga sätestatavate tulemuslepingutega seonduvalt on vaja lahti mõtestada ka indikaatorid, millest lepingute sõlmimisel lähtutakse. Eelnõuga tehtavad muudatused suurendavad Riigikontrolli hinnangul Haridus- ja Teadusministeeriumi halduskoormust.

Lisaks tõstatas Riigikontroll küsimused vajadustepõhisest õppetoetusest, viidates võimalusele, et vajaduspõhine õppetotus ei pruugi lõpuks kujuneda vajaduspõhiseks oma väiksuse tõttu ja üliõpilane peab ikkagi minema tööle, et ennast ära majandada, ning stipendiumitest, mille puhul võib kahelda, kas neil on motiveerivat mõju ülikooli astujate valdkonnavalikule.