Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu keskkonnakomisjoni algatusel oli täna koos majanduskomisjoniga avalik ühisistung, kus tähelepanu keskmes oli keskkonnakomisjoni raport „Raskeveokite täismassipiirangute mõju metsanduse arengule ja keskkonnaseisundileˮ.

Keskkonnakomisjoni esimees Tõnis Lukas tõi esile probleemi olulisuse: „Metsaveokitele kehtestatud täismassipiirang mõjutab kindlasti nii Eesti majandust kui ka keskkonda. Keskkonnakomisjoni eesmärk on lasta meie metsamajandusel areneda ja metsaomanikel tulu saada nii, et Eesti loodusrikkused selle all ei kannataks.“ Ta selgitas, et kuna meid ümbritsevates riikides võivad teedel sõita raskemad veokid kui Eestis, kuulasime täna ära just Soome, Rootsi ja Läti spetsialistide kogemused metsaveo korraldamisel.

Lukas märkis, et veokite täismassipiirangute mõju Eesti majandusele ja keskkonnale on arutatud majanduskomisjonis ja keskkonnakomisjonis alates 2009. aasta kevadest. Kokku neljal põhjalikumal arutelul on osalenud nii metsa- ja puiduettevõtete ning autoettevõtete esindajad kui ka teede korrashoiu eest vastutavad isikud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning maanteeametist. Küsitud on ka liiklusohutuse valdkonna spetsialistide arvamust. Viimastel aruteludel on aktiivselt osalenud ka metsaomanike esindajad – RMK kõrval veel MTÜ Eesti Erametsaliit. Vähem on aga seni arutelude käigus peatutud probleemide keskkonnakaitselisel küljel – seepärast tänane arutelu, toonitas Lukas.

Tänase istungi ettekanded keskendusid päevakorras oleva küsimuse sisulistele probleemidele. Tõdeti, et Eestis on kehtestatud veokitele madalam täismassipiirang kui meie majanduslikel konkurentidel Soomes, Rootsis ja Lätis, mis tähendab transpordikulude ebaproportsionaalselt suurt osakaalu puiduhinnas. Sellest tingitud suur vedude arv tähendab nii suuremat välisõhusaastet kui mürareostust metsades. Vedajatel on raske investeerida kaasaegsetesse metsaveosõidukitesse, kui nende kasutegurit ei saa rakendada. Täismassipiirang ei anna õiget pilti teedele mõjuvast raskusest, kui ei arvestata telgede ja rehvide arvu kasvuga tekkivat efekti. Suur osa tugi- ja kõrvalmaanteid ning sealseid sildu pole väga raskete autode kandmiseks sobivas korras. Vananeva autopargi olemasolu ja võimalike liiklusreeglite rikkumisega kaasneb suur liiklusoht. Metsaveo tingimustest sõltub, kas käigusoleva metsanduse 2011-2020 aastate arengukava elluviimisel on võimalik tagada nii metsade aktiivse majandamise kui ka looduskeskkonna hoiu eesmärgid.

Lukas märkis, et tänase rahvusvahelise seminariga lõppeb keskkonnakomisjoni poolt teema kohta käiva informatsiooni kogumine. „Analüüsime kogutud materjale ja ekspertide esitatud hinnanguid, mille põhjal koostame Riigikogule nimetatud raporti eelnõu. Keskkonnakomisjonil on plaanis seda avalikult esitleda veel enne käesoleva aasta lõppu,“ ütles Lukas.

Tänasel istungil esinesid lisaks Eesti ametiisikutele ja ekspertidele rida asjatundjaid ka teistest riikidest: Soome Metsatööstuse Föderatsiooni logistika direktor Outi Nietola, Läti Riikliku aktsiaseltsi „Läti riigiteed“ liikluskorralduse osakonna direktor Maris Zalaiskalns, Rootsi suursaadik Eestis Jan Palmstierna, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Ott Otsmann, Tallinna Tehnikakõrgkooli rektor Enno Lend, Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Martti Kiisa, Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane, Maanteeameti hooldeosakonna juhataja Rain Hallimäe ja Ramboll Eesti AS vanemkonsultant, Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektor Ain Kendra.

Pildid istungilt leiab internetist siit: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XII+Riigikogu/Keskkonnakomisjon/raskeveokid/

Riigikogu pressitalitus

 

Gunnar Paal, 631 6351
gunnar.paal@riigikogu.ee
13.11.2012
 

Tagasiside