Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Esmaspäevasel s.o. 13.02.12 keskkonnakomisjoni istungil tegi Säästva Eesti Instituudi projektijuht ja säästva arengu komisjoni esimees Kaja Peterson ettekande teemal „20 aastat jätkusuutliku arengu mõtestamist ja lahenduste otsinguidˮ.

Teema valik oli seotud asjaoluga, et käesoleval aastal möödub 20 aastat säästva arengu protsessi arengu algusest, mis sai alguse 1992. aastal Rio de Janeiros kliima raamkonventsiooni ja bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni allakirjutamisest ning 40 aastat ÜRO Keskkonnaprogrammi allakirjutamisest. Lisaks on käesolev aasta ÜRO poolt kuulutatud säästva energia aastaks.
 

Kaja Petersoni sõnul kasvab energiavajadus maailmas pidevalt, olenemata säästlikumatest tehnoloogiatest. Rikkamad riigid tarbivad vaesemate riikide loodusressursse. Looduskeskkond vaesub ja liigirikkus väheneb, loodusvarade kohta ei peeta arvestust. Majandus põhineb tarbimisel ja tarbimine põhjustab majanduskasvu. Samas ei ole toit, vesi ja elementaarsed elamistingimused maailmas kõigile kättesaadavad. Kaja Peterson tõi ka mõned näited ülemäärase tarbimise kohta: USA-s visatakse ära viies minutis 2 miljonit plastikpudelit ja võetakse kasutusele 60 000 plastikkotti, samuti visatakse ära ühes päevas 436 000 mobiiltelefoni. Mõtlemapanev on see, et Lääne-Euroopas ei ole loodusliku joogivee puudust, samas imporditakse siia vett kõige rohkem maailmas.
 

Ettekandja sõnul on säästva arengu põhieesmärk selles, kuidas majandus, keskkond ja inimene saaksid omavahelises kooskõlas võimalikult pikaajaliselt eksisteerida. 20 aasta jooksul on üritatud säästva arengu definitsiooni mõtestada, aga see muutub ajas ja me peame ise oma väärtused paika panema. Tähtsal kohal on säästva arengu teemaline haridus, et õppida tegema säästlikke valikuid. Hetkel jääb vajaka õpetajate teadmistest ja koolitusest, vajalik on kõikide ainete omavaheline sidusus säästva arengu temaatikaga.
 

Ettekandja sõnul tuleks poliitikutel iga seaduseelnõu menetlemisel mõelda, mida see otsus toob kaasa planeedile ja majandusele. Samuti on tema sõnul Vabariigi Valitsuses väljatöötamisel dokument, mis määrab täitevorganile kohustuse hinnata seaduseelnõudega kaasnev mõju, mis sunnib läbi kaaluma seaduse rakendamisega kaasnevaid erinevaid aspekte.
 

Komisjoni liikmed tundsid muret, kuidas inimeste mõtteviisi muuta ja keskkonnaseisundit maailmas reaalselt paremuse poole pöörata. Jõuti järeldusele, et lääne riikidel tuleks tarbimisharjumused üle vaadata ja hakata reaalselt vähem tarbima. Arengumaadele tuleb anda sisend, et nad arenenud riikide vigu ei kordaks, samuti tuleks rahastada nende teaduse ja tehnoloogia arengut.
 

2012. aasta 20.-22. juunil toimub Rio de Janeiros säästva arengu konverents, mille kaks põhiteemat on: kuidas majandust muuta rohelisemaks ehk keskkonna vajadusi paremini arvestavamaks ja teine teema on jätkusuutlik valitsemine. K.a 10.jaanuaril avalikustas ÜRO oma deklaratsiooni projekti teemal „Tulevik, mida me soovimeˮ ja ka Eesti peab andma selle deklaratsiooni valmimiseks oma sisendi. Deklaratsioon allkirjastatakse Rio de Janeiro konverentsil.
 

Komisjoni liikmed võtsid informatsiooni teadmiseks ja otsustasid ka edaspidi säästva arengu teemadel arutelusid korraldada.
 

 

Tagasiside