Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 

Riigikogu keskkonnakomisjoni 2. aprilli istungil arutati kaubavedudele kehtestatud täismassipiirangut ja selle mõju „Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020“ (MAK 2020) täitmisele.

Ettepaneku aruteluks tegi Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit, kes esindas koos Autoettevõtete Liidu, Eesti Elektritööstuse Liidu, Eesti Erametsaliidu, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu ja RMK-ga metsa- ja puidusektoris tegutsevate ettevõtete huvisid. Teeomanike seisukohti esindas Maanteeamet.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liidu tegevjuht Ott Otsmann tõi oma ettekandes välja probleemi, et Eestis on majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud kaubavedudele, sealhulgas puitu vedavatele raskeveokitele, täismassipiirang 44 tonni. Nende hinnangul võiks tõsta täismassipiirangu 6-teljelistel metsaveokitel 52 tonnini ja 7-teljelistel 60 tonnini, ilma et see muudaks oluliselt koormusi ja mõju teedele. Muudatuste eesmärk on tulevikus väiksem vedude arv, efektiivsem logistika, keskkonnasäästlikkus ja liiklusohutuse kasv, mis on olulised MAK 2020 täitmiseks.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Andri Tõnstein selgitas teiselt poolt, kuidas massipiirangu muutmine mõjuks Eesti teedevõrgule ja sildadele. Peamise probleemina näeb Maanteeamet tugi- ja kõrvalmaanteede katete vanust, mis on kohati 30- 40 aastat ja ei ole projekteeritud raskemate veokite jaoks kui täismassiga 34 tonni. Põhimaanteed on valdavalt heas seisus, kuid enne massipiirangu tõstmist on vaja tugevdada 7900 km riigimaanteid ja 140 silda. Maanteeameti seisukoht on, et ilma täiendavate investeeringuteta teedesse ja sildadesse ei ole hetkel suurema massiga veokeid mõistlik teedele lubada.

Istungil otsustati, et kuna käsitletud teema on spetsiifiline ja suurte mõjudega „Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020“ täitmisele, siis koostab komisjon lähikuudel nimetatud teema läbitöötamiseks raporti.
 

Tagasiside