Riigikogu keskkonnakomisjoni 03.06 istungile olid kutsutud Eesti keskkonnaorganisatsioonide esindajad, et tutvustada organisatsioonide tegevust ja aktuaalseid keskkonnaprobleeme Eestis.

Eestimaa Looduse Fondi ekspert Indrek Sell ja tegevjuht Silvia Lotman tõid välja, et Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 koostamisel ei ole piisavalt arvestatud kõigi osapoolte ettepanekutega ja ka metsaseaduse muutmisel tuleks senisest enam kuulda võtta looduskaitsjate ettepanekuid. Samuti oldi rahulolematu sellega, et erametsaomanikele suunatud teabes rõhutatakse liialt palju metsa kui rahalise ressursi väärtust ja vähem räägitakse metsast kui ökosüsteemist. Eestimaa Looduse Fondi ettepanek on korraldada metsaomanikele koolitusi metsa looduskaitselistest väärtustest nagu põlismetsad ja vääriselupaigad.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärve sõnul on metsaomanike koolitamine vääriselupaikade teemal andnud esimesi tulemusi ja edaspidi on plaan koolitada rohkem just erametsa konsulente, sest kümnete tuhandete metsaomanikeni on keerulisem jõuda.

Teiseks kuulati Säästva Eesti Instituudi programmijuht Valdur Lahtvee sõnavõttu Ameerika naaritsa ehk mingi farmide keelustamisest. Keskkonnaorganisatsioonid näevad, et majanduslik tulu ei kaalu Eestis üles farmidest tulenevat keskkonnakahju ja riski looduslike liikide esindajatele, nagu näiteks Euroopa naarits. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on mingifarmidele seatud kohati ka rangemad piirangud kui naaberriikides ja Keskkonnaamet ei anna lube välja kergekäeliselt, vaid survestab ettevõtteid täitma nõutud tingimusi.

Põlevkiviõlitööstuse, ressursikasutuse tõhususe ja taastuvenergia osakaalu teemadel toodi keskkonnaorganisatsioonide poolt välja mõtted, et põlevkivi aastast kaevandamismahtu ei tohiks kindlasti tõsta tänaselt 20 miljonilt tonnilt kõrgemale. Valdur Lahtvee sõnul ei ole mõistlik Eesti ainsat fossiilset energiaressurssi kiiresti ära kulutada. Energiasektorit mõjutavaid majandustingimusi ja toimemehhanisme tuleks vaadata komplekssemalt, et luua majanduskeskkond, kus taastuvenergia oleks konkurentsivõimeline ka ilma erinevate toetusteta.

Keskkonnaharidusest rääkis Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühingu Sorex juhatuse liige Daniel Juhhov. Tema ettepanekul võiks Keskkonnaministeerium arendada keskkonnhariduse strateegiat riiklikul tasandil, sest hetkel puudub terviklik kontseptsioon. Silvia Lotman tõdes, et areng on olnud keskkonnahariduse valdkonnas märgatav, kuid hetkel puudub selge pilt, kuidas jõuaks keskkonnharidus ikkagi kõigi kooliõpilasteni, ehk neil oleks võrdselt võimalusi kasutada selleks loodud infrastruktuure.

Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni tegevjuht Karin Kilk tõi oma sõnavõtus välja vajaduse toetada keskkonnajuhtimist riigi poolt süsteemselt. Keskkonnajuhtimise edendamise kava aastateks 2012-2020 riiklikult vastu võtmine oleks hea võimalus toetada ja arendada keskkonnajuhtimist nii era- kui avalikus sektoris.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt selgitas, et Keskkonnaministeerium on selle valdkonna vajadustega kursis ja ressursisääst läbi keskkonnajuhtimise on ka üks nendest meetmetest, mida Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahenditest rahastatakse.

Komisjoni esimees Erki Nool tänas kõiki osalejaid ja märkis, et kuigi kõigile tõstatatud küsimustele vastuseid ei saanud, tulevad nii põlevkivitööstuse kui loodushoiu teemad keskkonnakomisjonis uuesti arutlusele ja siis on keskkonnaorganisatsioonidel taas võimalus oma seisukohti esindada.

Lisaks keskkonnaorganisatsioonide kuulamisele andis keskkonnakomisjon arvamuse Euroopa Liidu asjade komisjonile Eesti seisukohtadele keskkonda sattunud plastijäätmeid käsitleva Euroopa strateegia rohelise raamatu kohta.