Esmaspäevasel, 05.12.2011, keskkonnakomisjoni istungil andis keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus ülevaate maareformi senisest käigust ja hetkeseisust.

Ülevaate kohaselt on maareform lõpusirgel – reformitud on üle 90% maast, millest üle poole on jõudnud eraomanikuni erastamise või tagastamise teel. Reformimata maast 60% on kaetud riigi omandisse jätmise taotlustega (näiteks maad, kus on üleriigilise tähtsusega maardlad jm) ja 35% peaks moodustama maareservi, millest müüakse hiljem soovijatele maid enampakkumise teel. Samas tutvustas Rita Annus erinevaid maa reformimisega seotud probleeme, millest otseselt sõltub maareformi läbiviimise edukus. Nii näiteks käib käesoleva ajani vaidlus linnametsade ja –parkide, jm kuuluvuse üle, kohalike omavalitsusi iseloomustab vähene võimekus vormistada munitsipaalomandisse maid, mis oleksid vajalikud kohaliku elu reguleerimiseks, jms.  Antud teemat kokku võttes andis Rita Annus teada kavandatavast maareformi seaduse muudatusest, mille eesmärk on survestada nn reformisabade kaotamist. 

Rita Annus tutvustas enampakkumisel omandatava riigile kuuluva kinnisasja ja kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja väärtuste tasaarveldamise regulatsiooni ja selle rakendamist praktikas.

 

Diskussioonis EV võimekuse üle loodusobjektide kaitse alla võtmisega kaasnevate maakasutuspiirangute kompenseerimisel tõdeti, et looduskaitse on kallis. Rita Annuse sõnul ei ole Euroopa Liidu jaoks loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustamisel argumendiks majanduslikud kaalutlused. Nimelt on looduse mitmekesisus üldine huvi, sest loodus pakub inimesele elamise võimaluse. Euroopa Komisjoni arvates on Eestil vajakajäämisi määratletud elupaikade suhtearvus, seetõttu tuleks elupaikade kaitsega seotud alasid suurendada nii arvult kui ka maa-alalt. Eelnevast lähtuvalt on käimas Natura alade inventuur.