Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tänasel arutelul Euroopa Liidu 2014-2020. aasta finantsraamistiku läbirääkimiste üle kinnitas EL asjade komisjon vajadust seada Eestile ja teistele Balti riikidele erand EL ühtekuuluvuspoliitika vahendite jaotamisel.

EL asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on Eesti seoses Euroopa Liidu eesistuja Küprose poolt tehtud ettepanekutega oma seisukohti Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveperioodi osas uuendanud ja soovib selget erandit nii Euroopa Komisjoni kui ka Küprose poolt pakutud ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) vahendite jaotamise piirmäära osas.

„Eesti on tõestanud, et me suudame ühtekuuluvuspoliitika vahendeid efektiivselt ja Eesti elu edendavalt kasutada ning piirmäära vähendamine oleks meie seisukohast ebaõiglane. Omalt poolt oleme juba kavandamas Eesti sisest ühtekuuluvuspoliitika vahendite jaotust, nii et ka aastael 2014-2020 läheks iga Euroopa Liidust tulev sent Eesti elu arenguks,“ ütles Rõivas.

Põllumajandustoetuste osas seevastu ei ole Rõivas sõnul oluline mitte niivõrd toetuste suurus kuivõrd nende ühtlustamine. „Toetuste võrdsustamine tagaks Euroopa Liidu sees ausama ja õiglasema konkurentsi. Eesti põllumajandus on võrdsemate toetuste korral selgelt konkurentsivõimeline ja me soovime, et praegu valitsev toetuste ebavõrdsus ja ebaõiglus kiirete sammudega väheneks,“ ütles Rõivas.

EL eesistuja Küpros on teinud ettepaneku vähendada eelarvevahendite mahtu erinevates valdkondades 3-4% võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekutega, jättes alumise piiri lahtiseks. Kokkuvõttes pakub eesistuja finantsraamistiku mahu vähenemist 50 miljardi euro võrra võrreldes Euroopa Komisjoni ettepanekuga. Euroopa Komisjoni ettepanek on vähendada vahendite 2,5%list piirmäära 2,36%ni SKPst.

Põllumajandustoetuste osas pole Küpros läbirääkimiste paketti otsetoetuste kiiremat ühtlustamist seni lisanud.

Tänasel EL asjade komisjoni istungil tutvustas Eesti seisukohti finantsraamistiku läbirääkimistel rahandusminister Jürgen Ligi.

Riigikogu pressitalitus