Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna toimunud EL asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni avalikul ühisistungil oli kõne all euroala tulevik. Sissejuhatava ettekande sellesse pidasid SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ja Eesti Välispoliitika Instituudi analüütik Ahto Lobjakas.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul tehti seekord teadlikult panus nö süsteemivälistele mõtlejale, et läheneda teemale mõnevõrra erinevast vaatepunktist. „Kui tavaliselt arutavad Riigikogu komisjonid neid teemasid valitsuse või Eesti Panga esindajatega, siis seekord me valisime teadlikult nö erapooletud vaatlejad, ja arutelu kujunes tõepoolest ka väga sisukaks,“ ütles Rõivas.

Ühe keskse teemana oli tänasel istungil kõne all küsimus, mis saab Kreekast ja kuidas see mõjutab eurotsooni laiemalt, seda eurotsooni rahandusministrite otsuse taustal lükata Kreeka toetamine edasi. Rõivase kinnitusel ei aruta Kreeka abipaketti seetõttu tuleval nädalal ka Riigikogu täiskogu.

„Kuna täna varahommikuste uudiste järgi on eurotsooni rahandusministrid lükanud Kreeka programmi ebapiisavana tagasi, eeldades Kreekalt valmisolekut märksa suuremateks pingutusteks, siis ei saa ka Eesti seda teemat parlamendi täiskogus arutada,“ märkis Rõivas. „Siiski tuleb lähiajal teha otsustused, mis seotud EFSFi asendumisega ESMiga. See tähendab muuhulgas, et meie garantii osa väheneb umbes kolmandiku võrra. Kui seni on meie garantii maksimummaht olnud kuni 2 miljardit eurot, siis nüüd langeb see umbes 1,3-le miljardile. Euroopa Liidu ja eurotsooni jaoks tähendab ESM kiirema ja efektiivsema reageerimise võimekust,“ ütles Rõivas.

Kolmanda teemana tuleb Rõivase kinnitusel Riigikogu täiskogu ette finantsstabiilsuse lepe, mida komisjonide tänane arutelu teatud määral ka ette valmistas.

„Euroopa Liidu valitsusjuhtide poolt heaks kiidetud ja eeldatavalt märtsi esimestel päevadel alla kirjutava lepingu sisu on see, et kõik leppega ühinevad riigid võtavad endale kohustuse kirjutada oma siseriiklikku seadusandlusesse eelarve defitsiidi piirangu. Ka meie muudame oma eelarve baasseadust, kuid de facto see meie olukorda ei mõjuta, kuna me juba täidame palju rangemaid kriteeriume, ja seda mitte seadusesättest, vaid tervest mõistusest lähtuvalt. Kui mõnda teist Euroopa Liidu riiki selline Euroopast tulev kohustus oma eelarve tasakaalus hoida aitab, siis loomulikult me toetame seda, sest see on ka meie huvides, et kõik Euroopa riigid saaksid oma rahaasjad korda,“ ütles Rõivas.

EL fiskaallepingule allakirjutamine on planeeritud 1.-2. märtsil toimuvale Euroopa Ülemkogule. Seejärel näeb Eesti siseriiklik protseduur ette lepingu ratifitseerimise Riigikogus.

Riigikogu pressitalitus

Tagasiside