Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisistungil, kus kõne all olid Eesti seisukohad 13.-14. oktoobril koguneval EL üldasjade ja välissuhete nõukogul ning 15. ja 16. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogul, toetasid komisjonid valitsuse positsioone, mille kohaselt ei saa Eesti edasistes kõnelustes Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus- ja koostööleppe üle taganeda Gruusia territoriaalse terviklikkuse nõudest.

„Gruusia territoriaalse terviklikkuse nõude klausel koos okupatsiooni mõiste sisseviimisega on äärmiselt olulised teemad Venemaa agressiivse välispoliitika ohjeldamisel,“ ütles ELAKi esimees Marko Mihkelson.

Mihkelson rõhutas, et Eesti valitsus ei tohiks anda nõusolekut Euroopa Liidu ja Venemaa partnerluskõneluste taasalustamiseks seni, kuni pole läbi viidud põhjalikku kahepoolsete suhete analüüsi. Mihkelson tuletas meelde, et sarnase kohustuse võttis EL ise selle aasta augustis.

„Gruusia territoriaalsele terviklikkusele viitamine edasistes kõnelustes ja kokkulepetes on see punane joon, millest Eesti ei saa taganeda,“ ütles EL asjade ja väliskomisjoni ühisistungil Eesti seisukohti tutvustanud peaministri Andrus Ansip.

Ülemkogul Eestit esindava Ansipi kinnitusel lähtub Eesti seisukohast, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhete tulevik sõltub Venemaa poolt võetud kohustuste täitmisest. Ansipi hinnangul ei ole Venemaa võetud kohustusi täitnud ja sellest lähtuvalt ei peaks Euroopa Liit kõnelusi partnerlus- ja koostööleppe üle jätkama enne, kui need on täidetud.

Sama teemat arutab ka 13.-14. oktoobril kogunev üldasjade ja välissuhete nõukogu, kus Eestit esindab välisminister Urmas Paet. Ülemkogu lähtub oma ostsutes ka üldasjade ja välissuhete nõukogu poolt langetatud otsustest.

Riigikogu pressitalitus

 

Ülo Mattheus, 631 6352
ylo.mattheus@riigikogu.ee

Tagasiside