Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade, majandus-, keskkonna- ja väliskomisjoni liikmete tänasel kohtumisel Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Andris Piebalgsiga oli kõne alla Euroopa Liidu energiapoliitika ja energiajulgeolek.

Piebalgsi sõnul ajab iga Euroopa Liidu riik oma suveräänset energiapoliitikat ja pole õige süüdistada energiatarnijaid, et ka nemad seisavad oma huvide eest, olgu tarnijaiks siis Venemaa või Saudi Araabia. Piebalgsi sõnul on praegu küsimus pigem Euroopa Liidus endas – selles, kas Euroopa Liit on valmis välja kujundama oma ühist energiapoliitikat ja üle saama üksikute riikide huvidest.

„See ei oleks mitte niisugune poliitika nagu Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, vaid pigem ühine kaubanduspoliitika. Ja siin on küsimus selles, kui kaugele on Euroopa Liidu liikmesriigid valmis minema,” ütles Piebalgs.

Eesti seisukohalt tõstatas Pielbags küsimuse sellest, mil määral on Eesti valmis avama oma energiaturu aastaks 2012 ja ühtlustama oma energiaturgu Euroopa Liidu nõuetega aastaks 2016 ning kas selleks ajaks on olemas vajalik infrastruktuur. Samuti peaks Eesti endale aru andma, mida see toob kaasa põlevkivil baseeruvale energiatootmisele ja kas tulevikuperspektiivis on targem toota põlevkivist elektrit või hoopis põlevkiviõli.

Energiaturu avamise ajaks on Piebalgsi sõnul oluline, et kõik infrastruktuurid oleksid välja ehitatud, ja isegi kui toimiks ühine energiasüsteem, peaks samas olema tagatud ka iga riigi energeetiline sõltumatus, et vajadusel ka üksi hakkama saada.

Piebalgsi rõhutas ka vajadust, et Eesti mitmekesistaks oma energiatoomise allikaid ja tõstaks oma energiatootmise efektiivsust, kuna piiratud ressursside tingimustes elektri hind kasvab. Energiaefektiivsus suurendab ka energeetilist sõltumatust ja on seetõttu üks energiajulgeoleku olulisi tegureid

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni kinnitusel on energiapoliitika üks teemasid, mis on korraga aktuaalne Riigikogu mitmetele komisjonidele.

 „Kui rääkida Euroopa Liidu kontekstist, siis siin on peaaegu vältimatu liikuda ühisema poliitika kujundamise suunas ka energiavallas. See on keeruline, kuid samas on vähe alternatiive kolmandate riikidega efektiivsete ja püsivate energialaste suhete loomiseks,” rõhutas Mihkelson.

Ta tõi olulise viitena esile ka vajadust liikuda ikkagi edasi ka energiaharta leppe lõpliku jõustamisega, eeskätt Venemaa ühinemisega sellega läbi võetud kohustuste täitmise.

Riigikogu komisjonide liikmed tõstatasid Saksa-Vene gaasijuhtmega seoses sellega soetud julgeolekuriskid, viidates asjaolule, et Venemaa kavatseb suurendada oma sõjalist kohalolekut Balti merel. Piebalgsi hinnangul ei maksa gaasijuhtmega seonduvat üle dramatiseerida. Tema hinnangul liigubki praegune energiapoliitika selles suunas, et tarnivad riigid üritavad luua otseühendusi sihtriikidega, et vältida probleeme, mis tekivad transiitmaadega.

Riigikogu pressitalitus

 
Ülo Mattheus, 631 6352
[email protected]

Tagasiside