Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu sai teisipäeval täiskogu istungil ülevaate valitsuse tegevusest Euroopa Liidu (EL) poliitika teostamisel, ettekandjateks olid peaminister Andrus Ansip ja Riigikogu EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Peaministri sõnul on praegu, mil Eestil täitub esimene aastakümme EL-is, riigil rohkem võimalusi oma huvide realiseerimisel kui eales varem.

Peaminister ütles, et valitsus on püsivalt kaasanud Euroopa Liidu asjade koordinatsioonikogu istungitele Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Panga ja ka Riigikontrolli ametnikud. „Ma ei tea ühtegi teist liikmesriiki, kus Euroopa Liidu asjades on nii põhjalik riigiasutuste koostöö. Riigikogus heaks kiidetud õigusloome arengusuunad aastani 2018 näevad ette Euroopa Liidu  õigusaktide eelnõude Eesti seisukohtade menetlemise nii nagu oleks need Eesti seadused,“ lisas Ansip.

Ansipi sõnul on Riigikogu EL-i asjade komisjon olnud oma ülesannete kõrgusel ja näidanud üles head otsustusvõimet.

„Viie aasta pärast, riigi 100. juubeliaastal, on Eesti EL-i Nõukogu eesistujariik. See tähendab, et Eesti vastutab esmakordselt Euroopa Liidu ühe seadusandliku koja töö korraldamise eest. Eesti teeb seda kahtlemata hästi, olles usaldusväärne ja uuendusmeelne  – muuhulgas uusi digilahendusi pakkuv – partner,“ ütles Ansip.

Riigikogu EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aasa sõnul on Eesti parlamendi roll EL-i  poliitikate kujundamisel suurem kui enamiku teiste riikide parlamentidel. Arto Aasa sõnul ei ole EL-i teemad välispoliitika, sündmused Brüsselis mõjutavad Eesti inimesi samavõrd kui Riigikogu otsused.

Peaksime nii täna kui tulevikus rohkem keskenduma sellele, milline on EL-i roll maailmas, ja vähem muretsema selle üle, kas meid Brüsselis ikka teatakse. Teatakse küll!“ ütles Aas. Aas tõi oma ettekandes olulise suundumusena esile EL-i kaubandusläbirääkimisi maailmamajanduse suurriikidega – Ameerika Ühendriigid, Kanada, Jaapan. Ka Hiinaga on algamas läbirääkimised, et luua võrdsed võimalused nii investeeringute turule pääsemiseks kui nende kaitseks.

Lõpetuseks palus Arto Aas Riigikogu liikmetel olla nõudlikud ja tähelepanelikud EL-i uute seadusandlike algatuste, täiendavate regulatsioonide ja värdsõnade tekkimisel. „Kas te teadsite, et Euroopa Liidus kehtib 34 000 õigusakti? Kas te teadsite, et igal aastal lisandub neile veel ca 1000 õigusakti? See on hirmutav. Euroopa Liit ei tohi muutuda pelgalt bürokraatide, juristide ja tõlkide mängutoaks, seal peab ruumi olema ka tavalisele kodanikule,“ ütles Aas.

Läbirääkimistel osalesid Marianne Mikko, Urve Tiidus, Mart Nutt ja Jüri Ratas.

Istungi stenogramm

Fotod

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside