Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson rõhutas oma tänases valitsuse Euroopa Liidu poliitikat puudutavas ettekandes Riigikogus ühelt poolt Eesti head esindatust Euroopa Liidus, märkides teiselt poolt, et Eestis võiks eristuda rohkem ka jõulise ideevedajana.

„Võib öelda, et Eesti esindatus Euroopa Liidus väärib pigem positiivset hinnet. Eesti on Euroopa Liidus üks väiksemaid riike, kes on võtnud eesmärgiks positsioonide kujundamise väga laial poliitiliste teemade skaalal. See mõistagi esitab ka suuremaid väljakutseid poliitikate kujundajatele, mille osas on meil veel suur arenguruum,“ rääkis Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul ei tohiks Eesti piirduda vaid Euroopa Liidu ühispositsiooni rõhutamisega, vaid võiks võtta proaktiivsema hoiaku ja olla jõulisem ideevedaja.

„Euroopa Liidu ühispositsiooni rõhutamist on küll sageli mugav kasutada, kuid Eesti võiks mõnes küsimuses eristuda ka jõulisema ideevedajana,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on Eesti siseriiklik koordinatsioonisüsteem tervikuna saavutanud viie aastaga hea taseme. Tunnustust väärib ta hinnangul parlamendi ja valitsuse hea koostöö ja informatsiooni kättesaadavus. Mihkelsoni sõnul on miinuseks siiski ministrite puudulik osalemine nii Euroopa Liidu nõukogu kui ka Euroopa Liidu asjade komisjoni töös.

„Üldiselt on meil kujunenud hea tava, et Eesti seisukohti eelseisval nõukogul tutvustab minister. Samas on olnud siiski ka olukordi, kus ministri puudumine pole seotud mõjuva põhjusega ja seetõttu on jäänud poliitiline arutelu positsioonide üle lünklikuks,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni hinnangul on Lissaboni lepingust tulenev subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte Eesti täna hästi toiminud ja Eestis on kujunenud konsensuslik hoiak, et Euroopa Liiduga seotud küsimused vaieldakse selgeks koduses arutlusprotsessis ning meilt saab väljundi Euroopa Liidu asjade komisjoni poolt heakskiidetud ühispositsioon.

Mihkelson hindas heaks tava, kus oluliste Euroopa Liidu ametiisikute nimetamisi arutatakse eelnevalt ka EL asjade komisjonis. Samas vajaks see küsimus ta arvates ka seadusandlikku reguleerimist, kuna mingit kohustust ametiisikute nimetamist parlamendiga kooskõlastada praegu ei ole.

Oma ettekandes kõneles Mihkelson ka EL asjade komisjoni tegevusest oma töö paremal avalikustamisel, EL asjade komisjoni väljapoole suunatud tegevusest, Läänemere strateegia tulevikust, aga ka kliimamuutuste teemal.

Ettekande lõpetuseks peatus Mihkelson Eesti soovil saada Euroopa Liidu infotehnoloogiaagentuuri asukohamaaks ja Eesti europüüdlustel.

„Ma rõhutan, et alles euroga ühinemine viib lõpule Eesti kõigekülgse sulandumise Euroopa Liidu otsustusprotsessi. See pole lihtsalt kena eesmärk, vaid kõige otsesemal moel oluliseks teguriks meie tööhõive ning investeerimiskliima parandamisel,“ ütles Mihkelson.

Kõne täistekstiga on võimalik tutvuda Euroopa Lidu asjade komisjoni kodulehel aadressil https://www.riigikogu.ee/index.php?id=31646

Riigikogu pressitalitus
 

Tagasiside