Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas oma tänasel istungil ära valitsuse-poolse ülevaate, missugused on valitsuse eesmärgid EL-is Hispaania eesistumisperioodil ja millised on seisukohad strateegia „Euroopa Liit 2020“ kujundamisel.

EL asjade komisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul on valitsuse seekordsed prioriteedid ambitsioonikamad kui varem ning nende täitmisest sõltub suuresti Eesti majanduse ja julgeoleku käekäik lähematel aastatel.

Euroopa Liidu asjade komisjon kavatseb Mihkelsoni kinnitusel võtta Eesti prioriteedid oma järgnevatel istungitel ka lähema vaatluse alla. Põhjalikumad kuulamised on plaanis nii euroalaga liitumise kui ka sisejulgeolekuvaldkonna IT-agentuuri loomise teemal, kus Eesti soovib saada agentuuri asukohamaaks.

Samuti kavatseb komisjon käsitleda teisi prioriteete, milleks on Läänemere strateegia, Euroopa naabruspoliitika idapartnerlus ja strateegia „Euroopa Liit 2020“, mis Lissaboni strateegia jätkustrateegiana peaks Mihkelsoni hinnangul keskenduma suuremale majanduskasvule ja kõrgema tööhõive saavutamisele.

Valitsuse eesmärke Euroopa Liidus Hispaania eesistumisperioodi tutvustas Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar, kelle kinnitusel on Eesti esmasteks eesmärkideks euroalaga liitumine, ELi sisejulgeolekuvaldkonna IT agentuuri loomine Eestisse, samuti Läänemere strateegia, idapartnerulus ja strateegia „Euroopa Liit 2020“.

Strateegiast „Euroopa Liit 2020“ andis ülevaate Riigikantselei strateegiabüroo strateegiadirektor Keit Kasemets, kelle sõnul seisneb Eesti peamine huvi selles, et uuendatud ja eelmisest paremini fokuseeritud strateegia hakkaks tulemuslikult tööle ja keskenduks valdkondadele, kus on reaalselt võimalik saavutada ELi konkurentsivõimet tõstvaid tulemusi. Üks konkreetne näide Eesti ettepanekutest on Euroopa Liidu ühtse turvalise e-teenuste teenusruumi saavutamine aastaks 2020, mis omakorda annaks ka Eesti ettevõtjatele paremad võimalused.

Riigikogu pressitalitus

Ülo Mattheus, 631 6352
[email protected]