Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni tänasel ühisel istungil andis välisminister Urmas Paet ülevaate Eesti seisukohtadest 28.-29. aprillil Luxembourgis toimuval Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu istungil. Tähelepanu keskmes on nii olukord Lääne-Balkanil kui ka maailma pingekolletes.

Paet märkis kõneldes Euroopa Liidu naabruspoliitikast, et see peab olema tasakaalustatud ja terviklik reformide teostamiseks mõeldud partnerlus riikidega nii idas kui ka lõunas. Senist naabruspoliitikat on hinnatud edukaks. Komisjonide istungil kuulati ära ka Eesti seisukoht Venemaaga partnerlusleppe läbirääkimiste alustamise kohta. Teatavasti on Leedu antud hetkel pannud Euroopa Komisjonile läbirääkimiste alustamise mandaadiandmisele veto. Paet ütles, et Eesti ei ole vastu Venemaaga läbirääkimiste alustamisele. Leedu sisuliste probleemide tõstatamisega aga ollakse sisuliselt nõus. ELAKi esimehe Marko Mihkelsoni arvates võib Venemaa tegevus Gruusia suveräänsuse ohustamisel mõjutada negatiivselt Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerlusleppe heakskiitmist. Sellele on viidatud ka kolmapäeval Riigikogus vastuvõetud avalduses. Paet ütles, et Venemaaga partnerlusleppe üle läbirääkimiste alustamine ei ole küll kohtumise päevakorras, kuid sellest tuleb kindlasti juttu. Mihkelson rõhutas vajadust käsitleda komisjonide istungitel põhjalikult Venemaaga seotud läbirääkimiste kõiki aspekte.

Nõukogu arutab olukorda ka Lääne-Balkanil, arvestades 11. mail toimuvaid Serbia ennetähtaegseid parlamendivalimisi, millel on oluline tähtsus nii Euroopa Liidu ja Serbia kui ka Serbia – Kosovo suhete seisukohalt. Eesti jaoks on oluline, et Serbial oleks selge Euroopa Liiduga liitumise perspektiiv. Paet rõhutas, et Eesti toetab Serbiaga stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu allkirjastamist, kui selleks on täidetud vajalikud eeltingimused. Eesti toetab ka EULEX Kosovo missiooni ettevalmistamist ja peab selle toimimist Lääne-Balkanit tervikuna stabiliseerivaks ettevõtmiseks. Väliskomisjoni esimees Sven Mikser rõhutas vajalike sammude astumist, et tagada piirkonnas sündmuste rahumeelne areng. Eesti toetab Bosnia-Hertsegoviina Euroopa Liiduga liitumise perspektiivi ning stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu allakirjutamist nii kiiresti kui võimalik. Välisminister märkis, et Eesti toetab viisavabadust Lääne-Balkani riikidega, kuna tegu on tulevaste Euroopa Liidu liikmesriikidega.

Komisjonid toetasid Eesti seisukohti eesseisval Luxembourgi kohtumisel.

Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal, 631 6351
[email protected]