Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu asjade komisjon toetas täna ELi määruse eelnõu, mille alusel luuakse Euroopas ühtne kriisilahendusmehhanism, et lahendada pankade maksejõuetusega seotud probleeme. Ühtse kriisilahendusmehhanismiga tagatakse finantssüsteemi suurem stabiilsus ja hoiustajate kaitse.

„Viie aasta tagune maailma finantskriis on ühine õppetund, millest peame tegema järeldusi. Kriisilahendusmehhanismi tulemusel peaks olema edaspidi välistatud eelarveliste vahendite kasutamine pangaprobleemide lahendamiseks,“ ütles ELi asjade komisjoni esimees Arto Aas. Aas lisas, et Eesti maksumaksjate raha pole siinsete pankade päästmiseks pidanud kasutama, küll aga on mitmed valitsused seda teinud teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

Ühtne kriisilahendusmehhanism on osa laiemast ELi pangandussektori reformist, mida nimetatakse Pangandusliiduks. Pangandusliidu esimese sammuna käivitub 2014. aasta teises pooles ühtne järelevalve Euroopa Keskpanga poolt kõikide euroala pankade üle. Kui selle alla kuuluvad pangad peaksid sattuma raskustesse, siis peab ELi ühtne kriisilahendusmehhanism tagama, et kriisilahenduskulud oleksid nii maksumaksjate kui ka reaalmajanduse jaoks minimaalsed. Euroala pankasid on umbes 6000. Ühtne kriisilahendusmehhanism peaks hakkama toimima eelnõu kohaselt 2015. aasta algusest, mis Arto Aasa hinnangul on ajaliselt üsna ambitsioonikas plaan.

„Meie jaoks on oluline kindlustada Eestis tegutsevate pankade ja nende klientide kaitse uues süsteemis. Pangandusliiduga liitumine on vabatahtlik mitte-euroala riikidele. Hetkel pole veel teada, kas Pangandusliiduga ühinevad sellised euroala välised riigid nagu Taani ja Rootsi, kelle pangad omavad Eestis tütarpankasid ja filiaale. Samuti on oluline, et liikmesriigid leiaksid ise lahendused oma pankade tänastele probleemidele enne nende pankade kaasamist uude süsteemi,“ ütles Aas.

Et maksumaksjate raha kasutamise vajadus pankade päästmiseks viia miinimumini, luuakse lisaks ühtne ELi kriisilahendusfond, kuhu pangad hakkavad tegema sissemakseid. Eesmärk on 10 aastaga koguda 55 miljardit eurot, mida saab kasutada pankade probleemide lahendamiseks. Kui pank tuleb rahaliste raskuste tõttu saneerida, otsustab määruse eelnõu kohaselt keskne ELi organ, milliseid meetmeid panga saneerimiseks kasutada ja kas on vaja kasutada ka ühtse fondi vahendeid. Määruse eelnõuga saab tutvuda http://ec.europa.eu/prelex/detail_dossier_real.cfm?CL=et&DosId=1041093

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside