Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas reedel Euroopa Liidu (EL) kliima- ja energiapoliitika uut raamistikku aastateks 2020-2030, mille eesmärgiks on 1990. aastaga võrreldes vähendada kasvuhoonegaase 40 protsenti ja suurendada taastuvenergia osakaalu 27 protsendini energia lõpptarbimises.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Arto Aas selgitas, et Eesti toetab poliitika üldeesmärke, rakendamisel tuleb lähtuda liikmesriikide enda valikutest ja seega tänasest poliitikast veidi paindlikumaks muutumist.

„Eelistada tuleb turupõhiseid lahendusi ehk anda liikmesriikidele võimalus vähendada negatiivset mõju seal, kus see on efektiivne, kiirem ja majanduslikult otstarbekas,“ ütles Aas.

Eesti on uue kliima- ja energiapoliitika paketi ettevalmistamisel juba soovinud rohkem paindlikkust, et riik saaks ise valida erinevates sektorites just endale sobivaid meetmeid, uue paketi näol on see paindlikkus olemas.

Tänase kvoodiülejäägi tekkimisse sekkumine on turul loonud stabiilsust ja investorites usaldust. Uut kvoodiülejäägi teket vähendatakse stabiilsusreserviga, mille eesmärgiks on hoida kaubeldavate kvootide hinda stabiilsena pikema perioodi jooksul. Teatud arv ühikuid kogutakse aasta alguses reservi ja antakse ringlusesse, kui kvoodihulk süsteemis langeb alla 400 miljoni või kui hind on olnud pikaajaliselt väga kõrge. Tasuta ühikute jagamist reserv ei puuduta.  

Liikmesriigid kirjeldavad oma taastuvenergia, energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside vähendamise meetmed eraldi kavades, mida hindab komisjon ja mille järgselt liikmesriigid oma siseriiklikke kavasid täiendavad. Lisaks kehtestatakse indikaatorid, mis loovad vajaliku võrdlusbaasi.  

Rahvusvahelisel tasemel uut kliimakokkulepet oodatakse 2015. aastal Pariisis. EL-i ühise seisukoha kujundamiseks toimub lähiajal kõrgetasemeline arutelu 20.-21. märtsi Euroopa Ülemkogul.

Hetkel kehtib EL-is kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2020. Täna kehtivas süsteemis on kokku lepitud, et vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 protsenti, vähendatakse energiatarbimist 20 protsenti, suurendatakse taastuvenergia osakaalu 20 protsenti ja transpordis kasutatavate biokütuste osakaalu 10 protsenti võrra võrdlusaastaks oleva 1990. aastaga.