Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumine 2018. aasta esimesel poolaastal väärib põhjalikku ettevalmistust, tõdes EL-i asjade komisjon oma tänasel istungil. Komisjon arutas põhimõtteid, mille põhjal Riigikantselei koostab aasta lõpuks Eesti eesistumise ettevalmistamise tegevuskava.

„Eesistumise perioodil peab Eesti olema võimeline korraldama ligi 500 kohtumist Euroopa Parlamendiga ja 2000 Euroopa Liidu Nõukogu erineva tasandi kohtumist. Leedu näitel toob eesistumine riiki ligi 30 000 külastajat, mis nõuab põhjalikku ettevalmistust. Eesistumine vajab personali, logistika, kommunikatsiooni ja eelarve põhjalikku läbimõtlemist,“ ütles EL-i asjade komisjoni esimees Arto Aas.

Eesistumise strateegiline planeerimine ja üldjuhtimine toimub Eestis ning igapäevane operatiivjuhtimine, sealhulgas kompromisside sõlmimine toimub Brüsselis Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures. Eesistumise läbiviimiseks ei looda üldjuhul uusi süsteeme või struktuure, vaid kasutatakse maksimaalselt juba väljakujunenud Euroopa Liidu asjade koordinatsioonisüsteemi, töökorraldust ja praktikat. Eesistumise tegevuskava põhjal koostatakse keskne eelarve aastateks 2015–2018.

„Eesti eesistumise teemasid on veel vara paika panna, küll aga peavad meie poliitikud ja ametnikud olema valmis sisuliselt juhtima sadade Euroopa Liidu õigusaktide menetlust. See on suur väljakutse personalijuhtimise ja ametkonna kompetentsuse seisukohast, millega edukaks toimetulekuks tuleb varakult alustada,“ lisas Aas.

Kuna 2018. aastal on Eesti Vabariigi 100. aastapäev, siis eesistumise kultuuriprogrammi on kavas siduda aastapäeva tähistamisega.

Euroopa Liidu Nõukogu Eesti eesistumise ettevalmistusi tutvustasid EL-i asjade komisjonile riigisekretär Heiki Loot ja Riigikantselei Eesti EL Nõukogu eesistumise projektijuht Piret Lilleväli.

Riigikogu pressiteenistus

Tagasiside