EL asjade komisjon otsustas oma tänasel istungil kiita heaks Eesti liitumine Euroopa Liidu finantsstabiilsuse lepinguga, mis näeb ette selgemad piirangud Euroopa Liidu riikide defitsiidile ja võlakoormale.

Uue lepingu keskseks elemendiks on eelarve tasakaalu reegel, mis nõuab lisaks 3% piiri mitte ületavale defitsiidile ka seda, et struktuurne (ehk ilma ühekordsete mõjudeta) puudujääk ei ületa 0,5% SKPst. Nõue tuleb kirjutada sisse lepingu osaliste riigisisesesse õigusesse koos automaatse korrektsioonimehhanismiga selle rikkumise korral. Samuti sätestatakse Euroopa Kohtu pädevus.

EL asjade komisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul ei valmista täpsustatud reeglid Eestile raskusi, kuid siiski peab ka Eesti kirjutama defitsiidipiirangu riigieelarve baasseadusesse, mis tähendab seda, et tulevikus on üle 3% puudujäägiga eelarve vastuvõtmine ka Eestis ebaseaduslik.

„Lepinguga rõhutatakse kohustust vähendada riigivõlga, kui see ületab Euroopa Liidu õiguses ette nähtud kontrollväärtust 60% SKP-st,” ütles Rõivas. „Lisaks ülemäärase defitsiidi menetlusele kavandatakse ka võlakriteeriumi rikkumise korral eraldi mentelust, mis sunnib riike võlakoormat otsustavalt vähendama.”

Rõivase hinnangul on fookus nihkumas üha enam sellele, et võla ja puudujäägi eest vastutavad konkreetsed riigid ning rahvusvahelised abipaketid saavad võita kärbeteks ja reformideks lisaaega, kuid mitte probleemi lõplikult lahendada. Lõplik võlakriisi lahendus on võimalik üksnes juhul, kui riigid viivad eelarvete kulud ja tulud vastavusse.

Fiskaallepingule allakirjutamine on planeeritud 1.-2. märtsil toimuvale Euroopa Ülemkogule, seejärel esitatakse rahvusvaheline fiskaalleping Riigikogule ratifitseerimiseks.

Riigikogu pressitalitus